Eestikeelne nimi harilik moorputk
Ladinakeelne nimi Pastinaca sativa subsp. sylvestris (Mill.) Rouy & Camus
Rahvapärased nimed pastinaak, metsmoor, põldingver
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda sarikalised, perekonda moorputk.
Eluvorm Kaheaastane suvehaljas ühekojaline rohttaim. Kõrgus 0,4-1 m.
Õis Enamasti mõlemasugulised, kuid külgharudel vahel ka ühesugulised isasõied. Tupe tipmed on üksteisest raskesti eristatavad. Kroonlehed on rohekaskollased, kuni 1,5 mm pikad, sissepoole rullunud tömbi tipuga. Õied on koondunud sarikatesse, mis moodustavad omakorda (8) 9-15 (20) kiirest koosneva liitsarika. Kiired on erineva pikkusega, karvased. Liitsarika läbimõõt 4-8 cm. Katis ja osakatis tavaliselt puuduvad, vahel esinevad üksikud väikesed lehekesed. Õitseb juulis ja augustis.
Vili Kaksikseemnised on helepruunikad, munajad kuni elliptilised, karvadeta, külgedelt kokku surutud. Pikkus 5-6 mm, laius 4-5 mm. Osaviljade serv kuni 0,5 mm lai.
Leht Lihtsulgjad liitlehed tavaliselt 4-5 paari sulglehekestega, üldkujult piklikud. Pikkus 5-20 cm, roots 5-10 cm. Värvuselt kollakasrohelised. Alumiselt pinnalt, vahel ka pealt kaetud karvadega. Sulglehekesed on munajad, teritunud või tömbi tipuga, ebakorrapäraselt hambulise servaga, vahel hõlmised (tipmisel lehekesel 3, teistel kuni 2 hõlma), 2-5 cm pikad ja 1-3 cm laiad. Leheroots laieneb alusel lühikeseks tupeks.
Vars Vars on püstine, kaetud lühikeste karvadega, eriti alumises osas, kandiline, sügavate vagudega, alusel sageli punakas. Haruneb alates keskpaigast.
Maa-alune osa Juur puitub, käävjas, pole kuigi jäme. Terava lõhna ja kibeda maitsega. Ei sobi söökide valmistamiseks.
Paljunemine Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus Levinud peaaegu kogu Euroopas, Lääne- ja Ida-Siberis. Eestis enamasti sage.
Kasvukoht Teeservadel, inimasustuse läheduses, jäätmaadel, ka pärisniitudel. Sageli kasvab umbrohuna rohumaadel. Kasvab sagedamini kuivades kohtades. Eelistab savikat pinnast.
Koht ökosüsteemis Tolmeldavad putukad saavad nektarit. Harva on loomadele väheväärtuslikuks toidutaimeks.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Sobib koos teiste taimedega silona kariloomadele.

Sarnased taimed

 Õitsev harilik moorputk on rohekaskollaste õite järgi kergesti äratuntav putk - rahvakeeli putk ehk sarikaliste sugukonda kuuluv taim. Kuna harilik moorputk on kaheaastane taim, kes õitseb teisel aastal, siis on loogiline, et vähemalt pooltel kohatud taimedest õisikut ei ole - esimese aasta taimedel. Selliste taimede äratundmiseks peame tundma moorputke juurmisi lehti. Ole tähelepanelik, sest need on meie pärismaise karuputke, siberi karuputke juurmiste lehtedega üsna sarnased!