Eestikeelne nimi	mägi-pajulill
Ladinakeelne nimi	Epilobium montanum L.
Rahvapärased nimed	lillpaju, mäelillpaju, soolika-rohi
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda pajulillelised, perekonda pajulill.
Eluvorm	Mitmeaastane suvehaljas ühekojaline rohttaim. Kõrgus (10) 20-80 (100) cm.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega neljatised õied. Tupp kellukjas, lõhestunud teravateks tipmeteks, lühikarvane. Kroonlehed heleroosad, äraspidimunajad, kitsalt ja teravalt pügaldunud tipuga, nende pikkus on kuni 1 cm, laius kuni 0,5 cm. Emakasuue on 4-hõlmaline. Õied asetsevad üksikult ülemiste varrelehtede kaenlas (need lehed on teistest väiksemad). Õitseb juunist või juulist augusti või septembrini.
Vili	Viljaks on lühikeste karvadega kaetud ruljas kupar, mille on pikkus 5-7 cm ja laius 1,5 mm. Kupar avaneb nelja osana. Seemneid on tal palju, need on hallid või pruunid, pikkade valgete lendkarvadega. Tuullevija.
Leht	Lehed piklik-munajad või munajas-süstjad, suured, pikkusega 3-8 (10) cm ja laiusega 1,5-3 (5) cm, õhukesed, tihedalt hambulise servaga, peaaegu paljad. Lehetipp on teritunud, alus ümardunud või veidi südajas. Rootsu pikkus vaid 1-2 mm. Enamik lehti asetsevad vastakuti, vaid ülemised vahelduvalt.
Vars	Vars on silinderjas, lihtne või pisut harunenud (sel juhul ei ulatu harud peavarre tipuni), püstine või vaid alusel veidi tõusev. Kaetud on ta lühikeste sirpjalt kõverdunud lidus karvadega. Varre alusel moodustuvad lühikesed lehekodarikkudega võsundid.
Maa-alune osa	Juurestik on hästi arenenud, jäme, asetseb mullas vertikaalselt. Sageli esinevad varre alumisel osal tekkinud lisajuured.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt varre alusel moodustuvate võsunditega. Nende eraldumisel emataimest tekivad uued taimed, mis õitsevad seemnest kasvanutest 3-4 nädalat varem.
Levik ja ohtrus	Levinud peaaegu kogu Euroopas, Lääne- ja Ida-Siberis, Väike-Aasias ja Põhja-Aafrikas. Eestis sage.
Kasvukoht	Kasvab hõredamates metsades (eriti lammimetsas), metsaservades, põõsastikes, teede ääres, aedades ja parkides.
Koht ökosüsteemis	Taime esinemine viitab normaalsele huumusainete lagunemisele.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Sobib söödataimeks koduloomadele, kuid tallamist ei talu. Noori lehti võib mõnedel andmetel kasutada salatina ka inimtoiduks.
Sarnased taimed	Pajulilled on perekonnana kergesti eristatav rühm. Lehtede asetus varrel, õite ja viljade kuju, üldilme - kõik need on võrdlemisi omanäolised. Hoopis keerulisem on Eestis kasvavaid ohtraid pajulille liike eristada omavahel, sageli põhjustavad nad vaidlusi ka botaanikute hulgas. Pea siis hoolega silmas õie ja varre tunnuseid - just need on kõige olulisemad.