Eestikeelne nimi	mage sõstar
Ladinakeelne nimi	Ribes alpinum L.
Rahvapärased nimed	taigenpuu, haraka marjad, imalmarjad, maarmaksad, naistemarjad, neitsisõstar
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda sõstralised, perekonda sõstar.
Eluvorm	Mitmeaastane, kahekojaline, rohkesti harunev, heitlehine põõsas. Kõrgus kuni 1,5 (2,5) m.
Õis	Õied ühesugulised, väikesed, rohekad, koondunud väikestesse püstistesse kobaratesse. Õiekate kaheli, viietine. Tupplehed kokku kasvanud. Isasõied 8-12 -õielistes, emasõied 3 (2-4) -õielistes kobarates. Õitseb mais või juuni algul. Putuktolmleja.
Vili	Punased kerajad lihakad paljuseemnelised marjad on 0,7-0,9 cm läbimõõduga. Vilja tipul säilivad kuivanud tupplehed. Valmivad juulis. Levivad lindude abil.
Leht	Sõrmroodsed 3 (5) -hõlmalised südaja või veidi ümardunud alusega lihtlehed. Pikkus 1,5-4 (6) cm. Peal üksikud tugevad kõverdunud karvad, alt paljad. Värvuselt pealt tume- ja alt helerohelised. Lehehõlmad korrapäratult sügavalt hambulise servaga. Leheroots lehelabast mitu korda lühem, näärmekarvadega.
Vars	Rohkesti harunenud. Noored võrsed kollakad kuni helepruunid, vanemad tuhkhallid. Pungad rootsuga, teravatipulised, valkjad.
Maa-alune osa	Suhteliselt hästi arenenud sammasjuurestik.
Paljunemine	Looduslikult paljuneb peamiselt seemnetega. Paljundatakse nii seemnetest kui vegetatiivselt pistokstest.
Levik ja ohtrus	Levinud peaaegu kogu Euroopas. Eestis tavaline, sagedamini saartel ja Põhja-Eesti rähkmuldadel, rannavallidel, sageli koos männi ja kadakaga.
Kasvukoht	Laialehistes lehtpuu- ja kuuse-laialehelistes segametsades jõgede kallastel, kivistel ja kaljustel nõlvadel. Salu-, lammi- ja loometsas, looniidul, harvem laane- ja palumetsas. Aedades kasvatatakse sageli hekitaimena. Külmakindel ja küllaltki varjutaluv. Mullastiku suhtes vähenõudlik.
Koht ökosüsteemis	Marjad on söögiks paljudele lindudele, kes levitavad ka seemneid: rästad, tihased, siidisabad jt. Õisi tolmeldavad putukad, mesilased, kes saavad nektarit.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Sobib 0,6-1 m kõrgusteks hekkideks, laseb end hästi kärpida. Marju võib süüa, need on karotiinirikkad, ent maitsetud ja ei oma seetõttu suuremat majanduslikku tähtsust. Koos hapumate marjadega võib teha hoidiseid.
Sarnased taimed	Mage sõstart aetakse tihti segamini punase sõstraga, kuid tema lehed on poole väiksemad, marjad on 2-4 kaupa ning ei ripu, punasel sõstral on marjad pikas rippuvas kobaras. Ka maitsest saab kohe aru, et mage sõstar on tõesti mage, punane sõstar aga hapukas.