Eestikeelne nimi	muulukas
Ladinakeelne nimi	Fragaria viridis Duchesne
Rahvapärased nimed	muulikas, murakas, ränik, rämma, mäemurakad
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda roosõielised, perekonda maasikas.
Eluvorm	Mitmeaastane suvehaljas ühekojaline rohttaim. Kõrgus 5-20 cm.
Õis	Suhteliselt suured (läbimõõt 2-2,5 cm) mõlemasugulised õied. Õiekate kaheli, lahklehine. Tupplehed tihedalt viljade ümber hoiduvad. Kroonlehed kreemikasvalged. Hõredas väheseõielises kännases. Esinevad kõrglehed, mis on lihtsad või kolmejagused. Õieraod on lühikesed, kaetud lidus või harali karvadega. Õitseb mai lõpus ja juunis.
Vili	Väikestest pähklikestest koosnevad kerajad koguviljad (ebavili). Värvuselt punased kuni kollakasvalged. Pähklikesed asuvad lihakaks muutunud kuhikjal õiepõhja pikendusel. Söödavad, väga meeldiva lõhna ja maitsega, raskesti õiepõhja ja tupplehtede küljest eraldatav.
Leht	Kolmetised liitlehed, pealt tumedad, lidus karvadega, roots harali karvadega. Lehekesed munajad või äraspidimunajad, alaküljel reljeefsete roodudega, serval tömpide hammastega. Lehe tipmine sakk on kõrvalsakkidest madalam. Tipmine leheke lühikese rootsuga, külgmised peaaegu rootsutud.
Vars	Vars juurmiste lehtedega ühepikkune või veidi pikem. Alumises osas harali, ülemises osas püstiste või lidus karvadega. Vahel esinevad maapealsed roomavad võsundid, need on niitjad ja lühikesed.
Maa-alune osa	Risoom on viltune, lihtne või väheharunev, kaetud vanade lehtede ja abilehtede jäänustega. On arvukate lisajuurtega.
Paljunemine	Paljuneb peamiselt seemnetega, vähem ka vegetatiivselt maapealsete võsunditega.
Levik ja ohtrus	Levinud laialdaselt peaaegu kogu Euroopas, ka Siberis, Kesk-Aasias. Eestis paiguti, tavaline Põhja- ja Lääne-Eestis, mujal harva.
Kasvukoht	Kuivadel rohtunud nõlvadel, looniitudel ja -metsades, kuivadel pärisniitudel. Lubjalembene.
Koht ökosüsteemis	Õisi tolmeldavad putukad. Viljad on toiduks paljudele loomadele (karud, varesed, kuldnokad jt.).
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Viljad on söödavad, aromaatsed. Kasutatakse keedisteks. Viljad on suuremad ja magusamad metsmaasika omadest, seetõttu vääriks kultiveerimist.
Sarnased taimed	Muulukat aetakse segamini metsmaasika ja kõrge maasikaga. Jäta siis meelde, et muuluka tupplehed hoiavad tihedalt ümber viljade, muulukas on magusam ja kasvab enamasti kuivemates kasvukohtades kui teised maasika perekonna liigid. Metsmaasika lehel on tipmine sakk kõrvalsakkidest pikem, muulukal lühem.