Eestikeelne nimi	metsülane
Ladinakeelne nimi	Anemone sylvestris L.
Rahvapärased nimed	anemoonid, kitsesilm, siidililled, surmalill
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda tulikalised, perekonda ülane.
Eluvorm	Mitmeaastane suvehaljas ühekojaline rohttaim. Kõrgus 20-40 (50) cm. Eluiga looduses 20-30 a.
Õis	Õied kahesugulised, õiekate lahklehine. Asuvad üksikult maapinnalt algava varre küljes, läbimõõt 3-6 cm. Õiekattelehed on valged või harvem väliskülgedelt nõrgalt lillakad tupplehed. Need on tihedalt liduskarvased, äraspidimunajad, umbes 2 cm laiad, tavaliselt on neid 5. Õitseb mais ja juunis, sageli üle kolme nädala, üksik õis 6-15 päeva. Putuktolmleja.
Vili	Rohkearvuliselt munajale õiepõhjale kinnituvad 3 mm pikkused pähklikesed, kaetud pikkade valgete villkarvadega. Tuullevijad.
Leht	Nii juurmised kui varrelehed, kõik tihedalt karvased. Juurmiseid lehti 2-6, pikarootsulised, laba sõrmjalt 3-5-jagune, lehelaba osad rombjad, lõhised kuni jagused, teravahambuliste tipmetega. Varrelehti 3, rootsulised, kolmejagused, sarnased juurmistega, kinnituvad õierao keskkohast veidi kõrgemal. Lehestik kolletub alles juulis.
Vars	Vars tihedalt karvane.
Maa-alune osa	Risoom on tugev, harunenud, tõusev või horisontaalne, mustjaspruun, rohkete narmasjate lisajuurtega, mis ulatuvad kuni 25 cm sügavusele.
Paljunemine	Tuule abil levivate seemnetega. Vegetatiivselt risoomiharude abil ja juurevõsundite pungadest arenevate võsudega. Algul moodustub puhmik, mis hiljem iseseisvateks taimedeks jaguneb.
Levik ja ohtrus	Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Siberis, Kaug-Idas, Kesk-Aasias. Eestis paiguti, peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis, puudub Lõuna- ja Ida-Eestis, Saare- ja Hiiumaa lääneosas.
Kasvukoht	Kuivadel pärisniitudel, looniitudel, loometsades vallseljakutel, võsastikes, puisniitudel ja paekaldal. Eelistab huumus- ja lubjarikkaid muldi. Kasvab nii täis- kui poolvarjus. Teistest ülastest vastupidavam mulla kuivuse ja päikese suhtes.
Koht ökosüsteemis	Tugeva konkurentsivõimega, tõrjub haljastuses teisi liike välja. Putukatele hea meeallikas.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Kuid paljudes piirkondades haruldane ja arvukus vähenenud korjamise tõttu.
Kasutamine	Kogu taim on mürgine, eriti risoom. Mahl põhjustab naha punetust, sügelemist, raskematel juhtudel vesiville ja raskest paranevaid haavandeid. Seedekulglas tekitab limaskestade raskeid kahjustusi. Mürk on kergesti lenduv, nii tekivad ka silmade ja hingamisteede mürgistused. Hingamisteedes võib põhjustada spasme. Loomadel põhjustab seedehäireid. Lehmadel väheneb piimaand, piim on punakas ja teravamaitseline. Rahvameditsiinis on kasutatud sarnaselt teiste ülaseliikidega reuma raviks. Kaunis ilutaim kiviktaimlates ja kalmistutel. Sobib nii murusse kui püsilillepeenrasse. Meetaim.
Sarnased taimed	Metsülane eristub teistest Eestis kasvavatest ülase liikidest nii lehtede kui õite poolest: metsülase õied on suuremad kui teistel ülastel, metsülase lehed on erinevalt teiste ülaste lehtedest karvased. Metsülasega sarnasid ülaseliike, kes ei kasva Eestis looduslikult, kasvatatakse sageli aedades ilutaimedena, neist tuntuim on võib-olla aedülane.