Eestikeelne nimi	harilik naat
Ladinakeelne nimi	Aegopodium podagraria L.
Rahvapärased nimed	naadileht, püdseleht, sarapuuunaat, varesjalg
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda sarikalised, perekonda naat.
Eluvorm	Mitmeaastane suvehaljas ühekojaline rohttaim. Kõrgus 0,5-1 m.
Õis	Õied on enamasti mõlemasugulised, kuid esineb ka isasõisi, õiekate on kaheli. Kroonlehed valged, äraspidimunajad, sügavalt pügaldunud tipuga. Sarikate läbimõõt on 1-1,5 cm, need on koondunud varre tipul kuni 25-kaupa, külgharudel umbes 15-kaupa liitsarikatesse. Liitsarika kiired on karedad. Nii katis kui osakatis enamasti puuduvad, kui esinevad, siis koosnevad vaid mõnest väikesest lehekesest. Õitseb juunist augustini. Putuktolmleja.
Vili	Kaksikseemnised on paljad, pruunikad, pikliku kujuga, külgedelt lamendunud, kuni 3 mm pikad. Osaseemnised teravate madalate kollakate ribidega, sirged või pisut kõverdunud.
Leht	Alumised lehed kahelikolmetised, ülemised lihtsalt kolmetised liitlehed, üldkujult kolmnurkjad. Leheroots on ristlõikes kolmnurkjas. Lehelaba pikkus ja laius 10-20 cm, leheroots 20-40 cm. Lehe ülakülje värvus on kollakas- kuni rohuroheline, alakülg on hallikasroheline. Viimase järgu lehekesed on munajad, teritunud tipuga, mittesümmeetrilise alusega (tipmistel alus kuni kiiljas), ebaühtlaselt saagja servaga. Tipmised lehed on väiksemad, lühirootsulised, alusel laienenud tupega.
Vars	Õõnes, pisut vaoline, ülemises osas sageli harunenud ja veidi lühikarvane, vahel ka peaaegu paljas.
Maa-alune osa	Risoom on pikk, roomav, valkjas, annab rohkesti võsundeid, mis juurduvad sõlmekohtadel ja annavad alguse uuele taimele.
Paljunemine	Paljuneb ka seemnetega, kuid peamiseks on vegetatiivne paljunemine risoomivõsundite abil.
Levik ja ohtrus	Levinud laialdaselt Euroopas, Lääne- ja Ida-Siberis, Kesk- ja Väike-Aasias. Põhja-Ameerikas esineb tulnukana. Eestis sage.
Kasvukoht	Peamiselt varjukates viljaka mullaga kohtades, salu-, laane-, lammi- ja lodumetsades, puisniitudel, raiesmikel. Aedades, parkides, elamute ümbruses tavalise umbrohuna. Hea varjutaluvusega. Eelistab lämmastikurikkaid liivsavikaid või savikaid alasid. Soodsates kohtades esineb sageli massiliselt.
Koht ökosüsteemis	Hea toit paljudele taimtoidulistele loomadele. Õisi tolmeldavad putukad saavad nektarit. Lehtedest toituvad ka teod.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Võib muutuda väga tülikaks umbrohuks, sest paljuneb maa-aluste võsundite abil kiiresti. Noored lehed on C-vitamiini rikkad ja sobivad hästi salatiks või supi valmistamiseks. Hea söödataim koduloomadele.
Sarnased taimed	Hariliku naadiga on äravahetamiseni sarnane Eestis samuti loodusliku taimena kasvav lõhnav varesputk. Sarnasus on sedavõrd veenev, et taime botaanikute hulgas ka valenaadiks kutsutakse. Tegemist on naadist oluliselt vähem levinud liigiga, kelle varred ja lehe rootsud on erinevalt naadist karedad ja kogu taim pisut tumedamat tooni.