|
Eestikeelne nimi |
nurmnelk |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Dianthus deltoides L. |
|
Rahvapärased
nimed |
metsnelk, pirdirohi, näälike,
silmalilled, pääsukesesilmad, verelilled |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda nelgilised,
perekonda nelk. |
|
Eluvorm |
Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas
rohttaim. Kõrgus 10-30 (40) cm. Kasvab sageli hõreda muruna. |
|
Õis |
Mõlemasugulised kaheli õiekattega
pikaraolised õied. Tupp on putkjas, teravahambaline,
ripsmelise servaga, alusel 2 või harvem 4 kileja äärisega
kõrglehega, mis ahenevad järsult ohteks. Tupe pikkus on
1,2-1,6 cm. Kroonlehed lillakaspunased, harva valged, neelu
kohal tumepunase rõnga ja heledamate täppidega. Üldkujult on
need äraspidimunajad, kroonlehtede tipp on hambuline. Krooni
läbimõõt on keskmiselt 1,5-2 (2,8) cm. Õied asuvad 1-2-kaupa
varre ja selle harude tippudes. Õitseb juunist augustini.
Putuktolmleja. |
|
Vili |
Ruljas tupe pikkune kupar. Seemned 2
mm
pikkused,
valmivad juuli lõpust augusti lõpuni. |
|
Leht |
Lineaalsed vahelduvalt kinnitunud
lihtlehed. Õitsevate varte lehed on 1-3 cm pikad ja 1-2 mm
laiad, teravatipulised, alusel tupeks kokku kasvanud. Neid on
4-5 paari. Mitteõitsevate varte lehed on lühemad ja laiemad,
tömbitipulised, alusel ripsmelised. Värvuselt on lehed tume-
või sinakasrohelised, sügisel punaka varjundiga. |
|
Vars |
Maa peal on taimel enamasti
õitsevad, kuid ka vähesed mitteõitsevad varred. Õitsevad
varred on tõusvad kuni lamavad, alates keskpaigast
mitmekordselt kaheks harunenud, lühikeste karvadega kaetud.
Õitsevad varred on lehistunud hõredalt, mitteõitsevad
tihedalt. |
|
Maa-alune osa |
Risoom on peenike, roomav. |
|
Paljunemine |
Paljuneb seemnetega. Mõningal määral
võib risoomi abil vegetatiivselt
laieneda. Paljundada saab ka jagamise teel ja pistikutega. |
|
Levik ja ohtrus |
Levinud Ida- ja Kesk-Euroopas ning
Skandinaavias, samuti Lääne- ja kohati Ida-Siberis, tulnukana
Kaug-Idas ja Põhja-Ameerikas. Eestis paiguti küllaltki sage. |
|
Kasvukoht |
Kasvab liivikutel, kuivadel päris-
ja looniitudel, puisniitudel, hõredates loo-, nõmme- ja
palumetsades, teeservadel ja nõlvadel. Lubjapelglik, eelistab
liivakaid päikesepaistelisi kasvukohti. Talub väga hästi
põuda. |
|
Koht ökosüsteemis |
Tolmeldavad putukad saavad õitest
nektarit ja mõned taimtoidulised loomad kõhutäidet. |
|
Kaitse |
Ei kuulu kaitstavate taimede
nimekirja. |
|
Kasutamine |
Taim on dekoratiivne ja sobib hästi
kiviktaimlatesse, püsilillepeenrasse või suuremale haljasalale
omaette rühmana. Ilus on vaid kehval liivasel või veidi
savikal mullal. Meetaim. Kasutatakse rahvameditsiinis
valutavade silmade arstimiseks. |
| Sarnased taimed |
Nelkidega
võivad esmapilgul segamini minna käokann ja tõrvalill, esimene
kasvab sagemini vesistes kasvukohtades, teisel on vars
iseloomulikult kleepuv. Nurmnelk on teistest kodumaistest
nelkidest sagedam, aga ka kõige väiksemat kasvu. Enamasti
hakkabki niidul silma nurmnelgi õis ja kui õis juba käes, siis
on nelkide määramine lihtne. |