Eestikeelne nimi	ojamõõl
Ladinakeelne nimi	Geum rivale L.
Rahvapärased nimed	karukell, kassikellad, mesilill, kinnitushain
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda roosõielised, perekonda mõõl.
Eluvorm	Mitmeaastane suvehaljas ühekojaline rohttaim. Kõrgus 25-75 cm.
Õis	Tavaliselt 2-3-kaupa varrel, longus, rippuvad, kellukjad, pärast õitsemist tõuseb õieraag püsti. Enamik õieosadest tumepunased, vaid kroonlehed kahvatukollased, veidi punaka varjundiga, sageli tumedamate joontega. Kroon- ja tupplehed enam-vähem ühepikkused, hoiduvad üksteise vastu. Õitseb mai lõpust juuli alguseni.
Vili	Tipul pika haakja nokaga pähklikesed on koondunud nutikujulisse ümarasse püstisesse vilikonda. Pähklikesed karedad. Levib loomade ja inimese abil.
Leht	Esinevad nii juurmised kui varrelehed. Kõik lehed mõlemalt küljelt liduskarvased. Juurmised on pikarootsulised, katkestunult paaritusulgjad, tipu suunas suurenevate lehekestega, 2-3 paari äraspidimunaja lehekesega. Tipmine leheke külgmistest suurem, vahel kolmehõlmaline. Varrelehed lühirootsulised, kolmejagused, väikeste abilehtedega.
Vars	Maapealseid varsi 1-3, püstised, vahel tipuosas harunenud. Need on vaolised, harali karvadega, veidi näärmelised, sageli punakates toonides.
Maa-alune osa	Risoom on tugev, peaaegu horisontaalne. Risoomil säilivad vanade lehtede poolkõdunenud jäänused.
Paljunemine	Peamiselt seemnetega, viljad haakuvad möödujate külge. Vähem vegetatiivselt risoomi abil.
Levik ja ohtrus	Levinud peaaegu kogu Euroopas, Siberis, Kesk- ja Väike-Aasias, samuti Põhja-Ameerikas. Eestis sage.
Kasvukoht	Niisketel pärisniitudel ja puisniitudel, soo- ja lamminiitudel, soo-, lodu-, salu- ja laanemetsas, veekogude kallastel.
Koht ökosüsteemis	Vilju levitavad mööduvad loomad ja inimesed, kelle külge need haakuvad. Õisi tolmeldavad putukad. Taim on hea toit sõralistele ja mäletsejatele.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Rahvameditsiinis on kasutatud peamiselt risoomi südamehaiguste, kõhulahtisuse, neeru- ja külmetushaiguste vastu. Meetaim.
Sarnased taimed	Ojamõõla näitel on hea selgeks teha, milline on katkestunult sulgjas leht: leht, millel väiksemad lehekese paarid vahelduvad suurematega. Taolised katkestunult sulgjad lehed on paljudel roosõieliste sugukonda kuuluvatel tavalistel taimedel. Näiteks angervaksal. Kuidas angervaksa ja ojamõõla lehe järgi eristada? Angervaksa leht on nurgelisema, ojamõõla oma ümarama üldilmega. Ojamõõl on ainus Eestis kasvav mõõla liik, kelle õied on punased.