Eestikeelne nimi	harilik orashein
Ladinakeelne nimi	Elymus repens (L.) Gould
Rahvapärased nimed	seavööt, kargerohi, sõrajuurikas, sörgrohi, vääned
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda kõrrelised, perekonda orashein.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas rohttaim. Kõrgus 20-130 cm.
Õis	Õied moodustavad pähiku. Ühes pähikus on 3-7 õit. Pähik lapik, tavaliselt kuni 1,5 cm pikkune ja kuni 0,5 cm pikkuse ohtega. Pähikud on koondunud pikka (kuni 15 cm) kitsasse püstisesse tähkõisikusse, kus asetsevad kahe reana. Õisikutelg on kandiline ja veidi karvane. Õitseb peamiselt juunis ja juulis, üksikuid õitsevaid võsusid võib leida aga veel septembriski.
Vili	Veidi lapik karvaste külgedega teris, mille pikkus on 6-7 mm. Viljad harilikult ei valmi.
Leht	Taimel on pikad kuni 1 (1,2) cm laiused lehed. Lehelaba alusel on teravatipulised kõrvakesed. Lehetuped on paljad, kuid karedad, vahel veidi karvased. Tupe ülaosas on lühike tömbi tipuga keeleke. Värvuselt on lehed tuhm- või hallikasrohelised.
Vars	Vars on püstine või alusel tõusev, sile.
Maa-alune osa	Risoom on pikk, roomav ja sõlmeline, värvuselt valkjas kuni kreemikas. Sõlmekohtadel arenevad narmasjad lisajuured. Risoom asub tavaliselt 9-12 cm sügavusel.
Paljunemine	Paljuneb peamiselt vegetatiivselt risoomi abil, harva ka seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud peaaegu kogu Euraasias, kuid ka Põhja-Aafrikas, tulnukana laialdaselt Põhja-Ameerikas, Jaapanis, vähem Lõuna-Ameerikas, Lõuna-Aafrikas ja Austraalias. Eestis tavaline.
Kasvukoht	Kasvab teeservadel, jäätmaadel, prahipaikadel, veekogude kallastel ja võsastikes, pärisniitudel hõreda taimestikuga servadel, umbrohuna aedades ja põldudel. Moodustab suuremaid kogumikke rannaniitudel. Kasvab eelkõige toitainerikastel õhulistel muldadel.
Koht ökosüsteemis	Tihedas rohustus kasvab harva, seega ilmselt nõrga konkurentsivõimega. Toiduks taimtoidulistele loomadele.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Väga tülikas umbrohi aedades ja põldudel. Mullaharimisel risoom rebeneb ja igast tükist võib kasvada uus taim. Loomad söövad teda meelsasti. Loomasöödana omab tähtsust varakevadel, mil kasvab võrreldes enamike teiste kõrrelistega kiiresti. Söödaväärtus on kõrge. Kesk-Euroopas on kasutatud ka toidutaimena ja rahvameditsiinis. Risoomid on suhkrurikkad ning neist on valmistatud nii siirupit kui ka alkohoolseid jooke. Röstitud risoome on tarvitatud kohvi sisse segatult. Meditsiinis kasutatakse risoome verepuhastina ja higileajava vahendina, samuti rahustina kuseteede haiguste korral, soodustab ainevahetust, kasutatakse ka nõrga lahtistina. Rahvameditsiinis on kasutatud veel maksa-, kopsu- ja neeruhaiguste raviks.
Sarnased taimed	Orasheina perekonnas kasvab Eestis kolm liiki, kellest harilik orashein on kindlasti kõige tavalisem. Kaks teist orasheina liiki on seotud kindlate kooslustega. Koera-orashein on metsade taim, teda kohtab ennekõike niisketes sega- ja lehtmetsades. Rand-orashein on kaitsealune haruldane liik, kes kasvab läänesaarte rannaluidetel. Pane tähele, et rannikul (sealhulgas liivasel rannikul), kasvab orasheina väga sageli, aga enamasti on ta harilik orashein. Võrreldes hariliku oraheinaga on rand-orasheina õisik alati hõredam ja selles ei ole kunagi ohteid.