|
Eestikeelne nimi |
harilik orashein |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Elymus repens (L.) Gould |
|
Rahvapärased
nimed |
seavööt, kargerohi, sõrajuurikas,
sörgrohi, vääned |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda kõrrelised,
perekonda orashein. |
|
Eluvorm |
Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas
rohttaim. Kõrgus 20-130 cm. |
|
Õis |
Õied moodustavad pähiku. Ühes
pähikus on 3-7 õit. Pähik lapik, tavaliselt kuni 1,5 cm
pikkune ja kuni 0,5 cm pikkuse ohtega. Pähikud on koondunud
pikka (kuni 15 cm) kitsasse püstisesse tähkõisikusse, kus
asetsevad kahe reana. Õisikutelg on kandiline ja veidi
karvane. Õitseb peamiselt juunis ja juulis, üksikuid õitsevaid
võsusid võib leida aga veel septembriski. |
|
Vili |
Veidi lapik karvaste külgedega
teris, mille pikkus on 6-7 mm. Viljad harilikult ei valmi. |
|
Leht |
Taimel on pikad kuni 1 (1,2) cm
laiused lehed. Lehelaba alusel on teravatipulised kõrvakesed.
Lehetuped on paljad, kuid karedad, vahel veidi karvased. Tupe
ülaosas on lühike tömbi tipuga keeleke. Värvuselt on lehed
tuhm- või hallikasrohelised. |
|
Vars |
Vars on püstine või alusel tõusev,
sile. |
|
Maa-alune osa |
Risoom on pikk, roomav ja sõlmeline,
värvuselt valkjas kuni kreemikas. Sõlmekohtadel arenevad
narmasjad lisajuured. Risoom asub tavaliselt 9-12 cm
sügavusel. |
|
Paljunemine |
Paljuneb peamiselt vegetatiivselt
risoomi abil,
harva
ka
seemnetega. |
|
Levik ja ohtrus |
Levinud peaaegu kogu Euraasias, kuid
ka Põhja-Aafrikas, tulnukana
laialdaselt Põhja-Ameerikas, Jaapanis,
vähem
Lõuna-Ameerikas, Lõuna-Aafrikas ja Austraalias. Eestis
tavaline.
|
|
Kasvukoht |
Kasvab teeservadel, jäätmaadel,
prahipaikadel, veekogude kallastel ja võsastikes,
pärisniitudel hõreda taimestikuga servadel, umbrohuna aedades
ja põldudel. Moodustab suuremaid kogumikke rannaniitudel.
Kasvab eelkõige toitainerikastel õhulistel muldadel. |
|
Koht ökosüsteemis |
Tihedas rohustus kasvab harva, seega
ilmselt nõrga konkurentsivõimega. Toiduks taimtoidulistele
loomadele. |
|
Kaitse |
Ei kuulu kaitstavate taimede
nimekirja. |
|
Kasutamine |
Väga tülikas umbrohi aedades ja
põldudel. Mullaharimisel risoom rebeneb ja igast tükist võib
kasvada uus taim. Loomad söövad teda meelsasti. Loomasöödana
omab tähtsust varakevadel, mil kasvab võrreldes enamike teiste
kõrrelistega kiiresti. Söödaväärtus on kõrge. Kesk-Euroopas on
kasutatud ka toidutaimena ja rahvameditsiinis. Risoomid on
suhkrurikkad ning neist on valmistatud nii siirupit kui ka
alkohoolseid jooke. Röstitud risoome on tarvitatud kohvi sisse
segatult. Meditsiinis kasutatakse risoome verepuhastina ja
higileajava vahendina, samuti rahustina kuseteede haiguste
korral, soodustab ainevahetust, kasutatakse ka nõrga
lahtistina. Rahvameditsiinis on kasutatud veel maksa-, kopsu-
ja neeruhaiguste raviks. |
| Sarnased taimed |
Orasheina
perekonnas kasvab Eestis kolm liiki, kellest harilik orashein
on kindlasti kõige tavalisem. Kaks teist orasheina liiki on
seotud kindlate kooslustega. Koera-orashein on metsade taim,
teda kohtab ennekõike niisketes sega- ja lehtmetsades.
Rand-orashein on kaitsealune haruldane liik, kes kasvab
läänesaarte rannaluidetel. Pane tähele, et rannikul
(sealhulgas liivasel rannikul), kasvab orasheina väga sageli,
aga enamasti on ta harilik orashein. Võrreldes hariliku
oraheinaga on rand-orasheina õisik alati hõredam ja selles ei
ole kunagi ohteid.
|