Eestikeelne nimi	harilik paakspuu
Ladinakeelne nimi	Frangula alnus Mill.
Rahvapärased nimed	pahaspuu, kitsepaats, ohupaats, mõruuibu
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda türnpuulised, perekonda paakspuu.
Eluvorm	Mitmeaastane heitlehine rohkesti haruneva võraga madal puu või põõsas. Kõrgus kuni 8 m.
Õis	Rohekasvalkjad mõlemasugulised õied, 3-6-kaupa lehtede kaenlas, tupp- ja kroonlehti viis. Õitseb aastas kaks korda: mais või juunis ja augustis või septembris.
Vili	Keraja kujuga lihakvili, marjataoline luuvili kahe (harva kolme) luuseemnega, algul rohekaspunane, valminult must. Mürgine.
Leht	Vahelduvalt kinnitunud, terveservalised, äraspidi munajad või elliptilised rootsuga lihtlehed. Lehe pikkus 3-8 cm, laius 1,5-4 cm. Pealt on nad tumerohelised, läikivad. Lehed on sulgroodsed, rood tungivad väga selgelt esile.
Vars	Tüve koor sile, mustjas. Noored võrsed hele- või hallikaspruunid, heledate pragudega. Pungad kattesoomusteta, siidjate karvakestega.
Maa-alune osa	Juurestik hästi arenenud.
Paljunemine	Paljuneb eelkõige seemnetega, mille levimisele aitavad kaasa linnud. Võib paljuneda ka juurevõsust ning paljundatakse pistokstega.
Levik ja ohtrus	Kasvab kogu Euroopas ning enamikel aladel Aasia kesk- ja põhjapiirkondades, Põhja-Aafrikas, sisse viiduna Põhja-Ameerikas. Eestis sage.
Kasvukoht	Sageli lehtpuumetsade alusmetsas ja soode servades, vahel ka okaspuumetsas, eelkõige laanemetsas, aga ka rabametsas, soometsas, kõigis sookooslustes ja niitudel. Külmakindel. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab viljakaid niiskeid muldi. Põuakindel.
Koht ökosüsteemis	Marjad on söögiks mitmetele lindudele, näiteks tihastele, leevikestele, varblastele. Roosteseente vaheperemees. Tolmeldajad saavad nektarit.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Puidust valmistatakse joonistussütt, tehakse nikerdustöid. Valmimata viljadest ja koorest saadakse värvainet. Ravimiseks kasutatakse koort, kogutakse kevadel, kuivas säilib kuni 5 a. Eelkõige kasutatud lahtistina kroonilise kõhukinnisuse korral, aga ka maksavalude, sapivähesuse ja sapikivide puhul. Hea meetaim. Viljad on mürgised.
Sarnased taimed	Paakspuu kuulub türnpuuliste sugukonda, temaga sarnaneb türnpuu. Kergesti saab neid eristada lehe järgi: paakspuul on leheserv terve, lehed on läikivad ja esiletungivate sulgroodudega, türnpuul aga on leheserv saagjas, külgrood on suunatuyd kaarjalt lehe tipu suunas. Türnpuu noored võrsed lõpevad astlaga, pungad on soomustega.