Eestikeelne nimi	paiseleht
Ladinakeelne nimi	Tussilago farfara L.
Rahvapärased nimed	ämmakuleht, kõhmarohi, rüüs, vaeselapseleht
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda korvõielised, perekonda paiseleht.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas rohttaim. Kõrgus (6) 10-20 cm, kuid viljade valmimise ajaks pikeneb vars kuni 40 cm pikkuseks.
Õis	Õied on lõhnavad, moodustavad korvõisiku, mille läbimõõt on 1-2 (2,5) cm. Õisikud asuvad üksikult varre tipus, serval on kuldkollased keelõied ja keskel samavärvilised putkõied. Putkõied on küll mõlemasugulised, kuid enamasti viljatud. Keelõied on ühesugulised viljuvad emasõied. Õisikutel on ruljas üldkatis. Korvõisikud on enne ja pärast õitsemist longus, õitsemise ajal püstised. Õitseb aprillist maini. Putuktolmleja.
Vili	Piklikud ruljad ribidega seemnised, millel on valgetest lihtkarvadest pappus. Seemnise pikkus 2-4 mm.
Leht	Taimel on varrelehed juurmistest väga erinevad. Varrelehed on kilejad, soomusjad, kõrglehtede taolised ja katavad kogu õitsevat vart, värvuselt on nad punakaspruunid. Juurmised lehed ilmuvad alles peale õitsemist. Need on suured, kabjakujulised, südaja alusega, pikarootsulised sõrmroodsed veidi nahkjad lihtlehed, mille ülakülg on hele- kuni tumeroheline, alakülg valgeviltjas.
Vars	Maapealsed varred püstised, küllaltki jämedad, mitteharunevad. Viljade valmides venivad varred pikemaks. Nad on kaetud võrkjate villkarvade ja näärmekarvadega.
Maa-alune osa	Risoom on pikk, roomav, harunenud, värvuselt valkjas kuni kollakas.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt risoomil tekkivatest rohketest lisapungadest.
Levik ja ohtrus	Levinud laialdaselt Euroopas, Lääne- ja Ida-Siberis, Kaukaasias, Kaug-Idas, Kesk- ja Väike-Aasias, Himaalajas, tulnukana ka Põhja-Ameerikas ja Indias. Eestis kõikjal sage.
Kasvukoht	Kasvab inimesest mõjustatud kohtadel: teeservades, kraavikallastel, raudteetammidel, karjäärides, jäätmaadel, ka põldedel ja aedades umbrohuna, vahel avatud mererannal (ka rannaniidul), pärisniitude lagedamatel kohtadel, küngastel. Eelistab niisket savikat või liivakat pinnast.
Koht ökosüsteemis	Lehed on toiduks taimtoidulistele loomadele. Tolmeldavad putukad saavad õitest rikkalikult nektarit. Lehtedel parasiteerib sageli ka üks roosteseen, mistõttu lehed on oranžikate kuni punakaspruunide laikudega.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Võib muutuda tülikaks umbrohuks, levib väga kiiresti. Lehed sisaldavad rikkalikult mitmesuguseid happeid, limaaineid ja eeterlikku õli, ka C-vitamiini. On ravimtaim. Tavaliselt kasutatakse lehti, harvem õisi röga lahtistava vahendina köha, astma, kopsutuberkuloosi ja mitmete teiste hingamisteede häirete, aga ka seedeteede limaskestade põletike puhul. Hingamisteede haiguste puhul on hea paiselehetee auru sissehingamine (võib ka soodat lisada). Värskeid lehti pannakse kompressina paistetanud kohtadele. Varakevadise õitseaja tõttu on tähtis meetaim. Kevadised lehed on toiduks kitsedele ja lammastele, kohati kasutatud ka inimtoiduks. Taime lehtedega on pead pestud kõõmast vabanemiseks.
Sarnased taimed	Paiselehti tuntakse võrdselt hästi nii kevadiste kollaste korvõisikute kui suviste suurte sõrmroodsete lehelatakate järgi. Paiselehe kollased õisikud on väga sarnased võililledele, aga võilille õisiku varb ei kanna kunagi lehti. Kuigi ka võililled on varased õitsejad, õitseb paiseleht alati veel varem. Paiselehe suured juurmised lehed ilmuvad peale õitsemist ja meenutavad võib-olla kõige rohkem katkujuurte või takjate juurmisi lehti. Paiselehel on need pealt iseloomulikult siledad ja nahkjad, alt pehmed ja viltjad.