Eestikeelne nimi	pajuvaak
Ladinakeelne nimi	Inula salicina L. (sünonüüm Pentanema salicinum (L.) D.Gut.Larr., Santos-Vicente, Anderb., E.Rico & M.M.Mart.Ort.)
Rahvapärased nimed	arnikad, ingverid, pajuheinad, alant, vägihein
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda korvõielised, perekonda vaak.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas rohttaim. Kõrgus 20-70 (80) cm.
Õis	Taimel esinevad kollased keel- ja putkõied. Keelõied on kuni 2 cm pikkused, asetsevad õisiku serval. Putkõied on ligi 1 cm pikkused, asetsevad õisiku keskel. Õied moodustavad korvõisiku. Õisiku läbimõõt on 1,5-5 cm. Õisiku alusel on ka nahkjatest süstjatest teravatipulistest lehtedest üldkatis. Õisikud on koondunud hõredasse kändasse varre tipul. Õitseb juulist septembrini.
Vili	Punakaspruun peente ribidega kaetud seemnis, mille pikkus on kuni 1,5 mm. Seemnisel on pappus, mis aitab sellel tuule abil levida.
Leht	Kogu vars on tihedalt kaetud kitsaste teravatipuliste jäikade varrelt kaarjalt tagasi käändunud lehtedega. Need on rootsutud, sageli pooleldi varreümbrised. Leheserv on terve või karedahambaline. Lehe ülakülje värvus on tumeroheline, alt on nad heledamad. Lehe suurus väheneb varre tipu suunas. Keskmised lehed on 4-8 cm pikad ja kuni 1,5 cm laiad.
Vars	Maapealne vars on püstine või tõusev, rohtjas, kuid tugev ja jäik, ülemises osas veidi harunenud.
Maa-alune osa	Risoom on pikk ja peenike, harunev.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud laialdaselt Euroopas, Lääne- ja Ida-Siberis, Kaukaasias ja Kesk-Aasias, kohati Ida-Aasias. Eestis paiguti, tavalisem Lääne-Eestis.
Kasvukoht	Kasvab päris-, loo-, lammi- ja rannaniitudel, ka puisniitudel, sageli kraavi- ja metsaservadel, võsastikes.
Koht ökosüsteemis	Õisi tolmeldavad putukad, lehti söövad taimtoidulised loomad.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Taime lehti on kasutatud rahvameditsiinis. Sobib ilutaimena väikeste rühmadena aeda.
Sarnased taimed	Vaakide ligi sajast liigist koosnevas perekonnas kasvad Eestis looduslikult paju- ja inglise vaak, ja esimene on oluliselt sagedam kui teine. Kuna lähedasi sugulasi teisi ei ole, võiks arvata, et pajuvaagi äratundmine on kerge. Enamasti ongi, eriti kui pajuvaak õitseb. Aga kui taim on ära õitsenud või pole veel õitsema läinud - võib-olla ei ole Eestis teist nii tavalist taimeliike, kelle määramine sel määral nõutuks võib teha.