Eestikeelne nimi	harilik palderjan
Ladinakeelne nimi	Valeriana officinalis L.
Rahvapärased nimed	vallerjaan, ülekäijarohi, kassiviinad, krambirohi
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda palderjanilised, perekonda palderjan.
Eluvorm	Mitmeaastane suvehaljas ühekojaline rohttaim. Kõrgus (0,25) 0,5-1 (1,5) m.
Õis	Enamasti mõlemasugulised, ühe sümmeetriateljega. Õiekate kaheli, alusel õõnsa kotja moodustisega. Tupp liitlehine, tipmed õitsemise ajal sissepoole käändunud, hiljem moodustavad seemnise tipul asuva pappuse. Kroon liitlehine, lehterjas, viie tipmega ja enam või vähem roosakas, harvem valge. Õied on koondunud suhteliselt suurde ja tihedasse, rohkesti harunevasse sarikasse. Sarikad on enamasti vastakuti ja moodustavad vahel kännase. Õitseb juuni lõpust septembrini.
Vili	Sile või veidi karvane seemnis. Levib tuule abil, on varustatud pappusega. Viljad valmivad alates augusti algusest, ei valmi üheaegselt.
Leht	Paaritusulgjad liitlehed (2) 4-11 paari sulglehekestega, väga harva ka lihtlehed. Lehekesed on munajassüstjad kuni lineaalsed, terve või hambulise kuni saagja servaga. Tipmine leheke on sageli teistest väiksem. Asetsevad varrel vastakuti.
Vars	Maapealne vars on püstine, õõnes, pealt sooniline, paljas või vaid alusel veidi karvane.
Maa-alune osa	Risoom on lühike, kuid suhteliselt jäme, rohkete narmasjate juurtega, valkjas kuni helepruun. Risoomil esinevad ka lühikesed maa-alused võsundid.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega, vähem ka maa-aluste võsunditega.
Levik ja ohtrus	Kasvab laialdaselt nii Euroopas kui Aasias, kuid esineb mitmeti erinevate vormide või varieteetidena, sisse viidud Põhja-Ameerikasse. Eestis sage.
Kasvukoht	Sagedamini niisketel, kuid vahel ka kuivematel päris-, loo-, lammi-, soo- ja rannaniitudel, madalsoos, lodumetsas, puisniitudel, sageli kraavikallastel, metsaservades ja võsastikes. Eelistab viljakamat mulda.
Koht ökosüsteemis	Õisi tolmeldavad putukad saavad nektarit. Mõned loomad söövad taime maapealseid osi, harvem kraabitakse välja risoomi ja juuri.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Eeterlikke õlisid sisaldavaid tugeva lõhnaga risoome ja juuri on juba kaua aega tarvitatud ravimina. Peamiselt kasutatakse rahustina ja uinutina. Hästi arenenud juurestikuga varieteedid on leidnud kultiveerimist. Neist valmistatakse ravimitööstuses mitmeid erinevaid preparaate, ka südame ja veresoonte neurooside vastu, seedeteede krampide ravimiseks. Osadele inimestele avaldavad rahustamisele vastupidist ergutavat toimet. Rahvameditsiinis on kasutatud ka taime maapealset osa. Taim on veidi mürgine, mistõttu suures koguses või pikaajalisel tarvitamisel võib tekkida peavalu, rahutus, unetus, erutusseisund, silmapupillide laienemine ja ebakorrapärane südametegevus. Ei soovitata väikelastele, rasedatele, imetavatele emadele või ülitundlikele inimestele.
	Palderjan on omapärase väljanägemisega taim, kelle täies õies isendite äratundmine ei tohiks keerukas olla. Sageli värvib ta suve esimesel poolel niisked niidud, oma peamised kasvukohad, lausaliselt roosaks. Lisaks märgadele niitudele kasvab palderjan väga erinevates kasvukohtades metsadest mererandadeni. Võib-olla just palderjani tavalisus ja kasvukohtade mitmekesisus teeb tema äratundmise teinekord keerukaks. Metsas puude vilus ja rannal adruvallil kasvavad palderjanitaimed, eriti kui neil õisi küljes ei ole, näevad välja nagu siga ja kägu - ometi on tegemist sellesama palderjaniga. Palderjani lähim sugulane on põldkännak - pisike üheaastane taim Lääne-Eestis ja saartel, kelle sugulus palderjaniga arvatavasti kohe välja ei paista.