Eestikeelne nimi | berliini pappel | |
Ladinakeelne nimi | Populus × berolinensis K. Koch | |
Rahvapärased nimed | - | |
Süstemaatiline kuuluvus | Kuulub sugukonda pajulised, perekonda pappel. | |
Eluvorm | Mitmeaastane heitlehine lehtpuu. Kahekojaline. Kõrgus kuni 25-35 m. Lühiealine, ei ela enamasti üle 100 a. | |
Õis | Õied koondunud silinderjatesse urbadesse, mis moodustuvad eelmise aasta võrsetel. Isasurvad 4-7 cm pikad, punakad. Emasurvad kitsamad, kollakasrohelised. Emaspuud isaspuudest haruldasemad. Õitseb veidi enne lehtimist, mai algul. Tuultolmleja. | |
Vili | Kupar, mis valminult lõhkeb. Seemned on väikesed, varustatud valgete lendkarvadega, valmivad juunis. Levivad tuule abil. | |
Leht | Munajad kuni rombjad lihtlehed, pealt ere- kuni tumerohelised, läikivad, alt valkjasrohelised. Leheserv on saagjas. Lehtede pikkus on (4) 8-12 cm, laius (2) 5-7 (8) cm. Pikkvõrsetel on leheserv iseloomulikult laineline, läbipaistev ja karvane. Leheroots on lame. | |
Vars | Tüvi on sirge, oksad suunatud terava nurga all üles. Koor noortel okstel hall, tihti roheliste ja kollaste toonidega, sooneline, vanemalt mustjashall, vaoline. Pungad suured, teravad, vähese vaiguga. Tüve läbimõõt tihti kuni 1 m. Kasvab väga kiiresti. | |
Juur | Juurestik maapinnalähedane, külgjuured ulatuvad sageli tüvest mitmekümne meetri kaugusele. | |
Paljunemine | Lihtne on paljundada pistokstest, annab rikkalikult juurevõsu. Seemnetega paljuneb harva. | |
Levik ja ohtrus | Levinud mitmel pool Euroopas linnahaljastuses. Eestis võõrliik, harilik ilupuuna, sageli nii alleede, rivide kui ka üksikpuudena. | |
Kasvukoht | Külmakindel. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab siiski niiskemaid ja viljakamaid muldi. Eriti meelsasti kasvab lammialadel. Valgusnõudlik. | |
Koht ökosüsteemis | Võõrliik. Vastuvõtlik papli tüve-kärntõvele, mis ohustab sageli paplikultuure. | |
Kaitse | Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. | |
Kasutamine | Talub hästi kärpimist. Haljastuses väga sage, kitsaskoonusja võra tõttu kasutatakse väga sagedasti alleedena. Võrreldes teiste papliliikidega on puidu tselluloosisisaldus eriti suur, seetõttu on hea tooraine paberitööstusele, kuid teda kasutatakse ka ehitustel. Väga kiire kasvu tõttu väärtuslik tooraine. Kasutatakse ka tikkude, vineeri ja kunstsiidi tootmiseks. | |
Sarnased taimed | Eestis
kasvab mitmeid võõramaiseid papliliike. Berliini pappel erineb
teistest papliliikidest saagjate leheservade poolest, kuid
paplitel esineb ka hübridiseerumist. Sarnasemad liigid on
lõhnav pappel ja palsamipappel. |