|
Eestikeelne nimi |
berliini pappel |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Populus × berolinensis
K. Koch |
|
Rahvapärased
nimed |
- |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda pajulised,
perekonda pappel. |
|
Eluvorm |
Mitmeaastane heitlehine lehtpuu.
Kahekojaline. Kõrgus kuni 25-35 m. Lühiealine, ei ela enamasti üle
100 a. |
|
Õis |
Õied koondunud silinderjatesse
urbadesse, mis moodustuvad eelmise aasta võrsetel. Isasurvad 4-7
cm pikad, punakad. Emasurvad kitsamad, kollakasrohelised.
Emaspuud isaspuudest haruldasemad. Õitseb veidi enne
lehtimist, mai algul. Tuultolmleja. |
|
Vili |
Kupar, mis valminult lõhkeb. Seemned
on väikesed, varustatud valgete lendkarvadega, valmivad
juunis. Levivad tuule abil. |
|
Leht |
Munajad kuni
rombjad
lihtlehed, pealt ere- kuni tumerohelised, läikivad, alt
valkjasrohelised.
Leheserv
on
saagjas.
Lehtede
pikkus
on
(4) 8-12 cm, laius (2) 5-7 (8) cm. Pikkvõrsetel on leheserv
iseloomulikult laineline, läbipaistev ja karvane. Leheroots
on
lame. |
|
Vars |
Tüvi
on
sirge, oksad suunatud terava nurga all üles. Koor
noortel
okstel
hall, tihti roheliste ja kollaste toonidega,
sooneline,
vanemalt mustjashall,
vaoline. Pungad suured, teravad, vähese vaiguga. Tüve läbimõõt
tihti kuni 1 m. Kasvab väga kiiresti. |
|
Juur |
Juurestik maapinnalähedane,
külgjuured ulatuvad sageli tüvest mitmekümne meetri kaugusele. |
|
Paljunemine |
Lihtne
on
paljundada pistokstest, annab rikkalikult juurevõsu.
Seemnetega paljuneb harva. |
|
Levik ja ohtrus |
Levinud mitmel pool Euroopas
linnahaljastuses. Eestis võõrliik, harilik ilupuuna, sageli
nii
alleede,
rivide
kui
ka
üksikpuudena. |
|
Kasvukoht |
Külmakindel. Mullastiku suhtes
vähenõudlik, kuid eelistab siiski niiskemaid ja viljakamaid
muldi. Eriti meelsasti kasvab lammialadel. Valgusnõudlik. |
|
Koht ökosüsteemis |
Võõrliik. Vastuvõtlik papli
tüve-kärntõvele, mis ohustab sageli paplikultuure. |
|
Kaitse |
Ei kuulu kaitstavate taimede
nimekirja. |
|
Kasutamine |
Talub hästi kärpimist. Haljastuses
väga sage, kitsaskoonusja võra tõttu kasutatakse väga
sagedasti alleedena. Võrreldes teiste papliliikidega on puidu
tselluloosisisaldus eriti suur, seetõttu on hea tooraine
paberitööstusele, kuid teda kasutatakse ka ehitustel. Väga
kiire kasvu tõttu väärtuslik tooraine. Kasutatakse ka tikkude,
vineeri ja kunstsiidi tootmiseks. |
| Sarnased taimed |
Eestis
kasvab mitmeid võõramaiseid papliliike. Berliini pappel erineb
teistest papliliikidest saagjate leheservade poolest, kuid
paplitel esineb ka hübridiseerumist. Sarnasemad liigid on
lõhnav pappel ja palsamipappel.
|