Eestikeelne nimi põldkannike
Ladinakeelne nimi Viola arvensis Murray
Rahvapärased nimed käoorvik, annasilm, vaeselapsesilmavesi, põlluvõerasema
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda kannikeselised, perekonda kannike.
Eluvorm Ühe- kuni kaheaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 5-30 (40) cm.
Õis Mõlemasugulised kaheli õiekattega ühe sümmeetriateljega õied. Õie pikkus 1-1,5 cm. Tupplehed süstjad, teritunud, kuni 1,6 cm pikad. Kroonlehed tupega enam-vähem ühepikkused, valkjad, kollakasvalged või kahvatukollased, kaks ülemist kroonlehte osalt lillakad, teistel esinevad neelus tumedamad jooned, alumisel on sirge lillakas kannus. Õied asuvad kuni 10 (11) cm pikkustel kandilistel raagudel, mille ülaosas on 2 kandelehekest. Õitseb (aprillist) maist või juunist septembrini.
Vili Piklikmunajas karvadeta kuni 1 cm pikkune kupar. Seemned valmivad alates juunist või juulist. Valminud viljad kuivavad ja seemned paisatakse laiali.
Leht Hõredalt karvased lihtlehed. Leheserv täkiline kuni peaaegu terve. Lehe pikkus kuni 6 (7) cm, laius kuni 2 cm. Alumised lehed umbes laba pikkuse rootsuga, ülemised lühirootsulised. Esinevad täkilise servaga sulgjalt lõhestunud abilehed, millede pikkus on 3-4 cm.
Vars Varred on nõrgad, tõusvad kuni püstised, mõnikord lamavad, harunemata või juba alusel harunenud, lühikeste karvadega kaetud.
Maa-alune osa Taimel on rohkesti haruneva peajuurega sammasjuurestik.
Paljunemine Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus Levinud peaaegu kogu Euroopas, kuid ka Lääne- ja Ida-Siberis, sisseviiduna ka Ida-Aasias, Austraalias ning Lõuna- ja Põhja-Ameerikas. Eestis sage.
Kasvukoht Meil kasvab peamiselt umbrohuna põldudel, söötidel, karjamaadel, kraavide nõlvadel, teeservades, aedades, vahel ka loo- ja pärisniitudel, rannavallidel. Küllaltki kuivalembene, kasvab sageli liivastel, kuid mitte liialt lubjarikastel kohtadel.
Koht ökosüsteemis Taim võib vahel sattuda mõningate taimtoiduliste loomade toidu hulka, kuid tihedamalt pole ühegi elusolendiga seotud.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Taime on varem kasutatud meditsiinis lahtistava ja okseleajava mõju tõttu.

Sarnased taimed

 Püüdkem selgitada tuntud segadust, mis valitseb pärismaiste ja aedades kasvatatavate lähedaste liikide nimetamise ümber: Aedades kasvavaid kannikesi nimetatakse võõrasemadeks, samas kui looduses kohatavad sama perekonna liigid on kannikesed; aedades kasvavaid kuremõõga liike nimetatakse gladioolideks, samas kui looduses kohatud sama perekonna liigid on kuremõõgad; aedades kasvavaid võhumõõki nimetatakse iiristeks, samas kui looduses kohatud sama perekonna liigid on võhumõõgad. Õpetlik ja tore segadus, mis peaks illustreerima seda, et taimede tegelikku sugulust näitab ainult liigi ladinakeelne nimi - kõik kannikesed ja võõrasemad, kuidas iganes neid eesti keeles nimetada, kuuluvad perekonda Viola.