Eestikeelne nimi	valge madar
Ladinakeelne nimi	Galium album Mill.
Rahvapärased nimed	hobumaitsed, valged maitsed, meelispea, pütiautamiserohi
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda madaralised, perekonda madar.
Eluvorm	Mitmeaastane suvehaljas ühekojaline rohttaim. Kõrgus 0,2-1 m.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega lühiraolised lõhnavad õied. Nii tupp kui kroon on liitlehised. Kroon on valge, 4 ogatipulise hõlmaga ning läbimõõdus 3-5 mm. Tolmukad on mustaks muutuvate tolmukottidega. Õied asetsevad rohkeõielistes sarikates, mis moodustavad omakorda tipmise pöörise. Õisikuraod on paljad. Õitseb juunist kuni septembrini.
Vili	Veidi kortsulise pinnaga kaksikpähklike, mis valmides laguneb kaheks osaviljaks.
Leht	Lineaalsed kuni pikliksüstjad ümardunud tipu ja ogaotsaga ühe rooga terveservalised lihtlehed, mis asuvad 6-8-kaupa männases. Pikkus on 1,5-2 (2,5) cm ja laius 2-4 (8) mm. Enamasti on lehed nii alt kui pealt paljad. Õieraagude alusel on veel 4-6-kaupa männases väikesed pikema ogaotsaga kõrglehed.
Vars	Tõusev kuni püstine, suhteliselt nõrk vars on harunenud ja ristlõikelt neljakandiline. Kandid pole teravad. Varre pind on paljas, läikiv ja alusel vahel lühikeste karvadega. Sõlmevahed on pikad, sõlmekohad veidi jämenenud. Lehtede alusel on pehmete karvakeste kimbud.
Maa-alune osa	Risoom on roomav ja harunenud, puitunud, värvuselt pruunikas ja asub suhteliselt maapinna lähedal.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt risoomi lisapungadest tekkivate võsunditega.
Levik ja ohtrus	Levinud peaaegu kogu Euroopas, kuid ka Lääne-Siberis, Väike-Aasias, Põhja-Aafrikas ja Põhja-Ameerikas. Eestis sage.
Kasvukoht	Kasvab päris- ja looniitudel, puisniitudel, teeservadel. Eelistab lagedamaid päikesepaistelisi parasniiskeid kasvukohti, kus moodustab sageli massilisi kogumikke.
Koht ökosüsteemis	On toiduks taimtoidulistele loomadele teiste heintaimede hulgas.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Koos teiste taimedega söövad teda värskena kariloomad.
Sarnased taimed	Valgele madarale sarnaneb väga pehme madar (Galium mollugo), neid loeti varasemalt samaks liigiks liiginimega Galium mollugo, samuti on sarnane hobumadar (Galium verum). Nende kolme liigi eristamisest loe liigikirjelduse lehelt.