Eestikeelne nimi	harilik pilliroog
Ladinakeelne nimi	Phragmites australis (Cav.) Trin. ex Steud.
Rahvapärased nimed	roog, kõrkmed, merihain, vesiroog, sonn
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda kõrrelised, perekonda pilliroog.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim, kasvab vees ja liigniisketel aladel tihedate kogumikena. Kõrgus 0,8-4 m.
Õis	Õied moodustavad pähiku, need on 0,5-1,5 cm pikad, tumelillad või harvemini roosaks-beezikad. Pähikud on koondunud suurde tihedasse püstisesse pöörisesse. Õisiku pikkus on 10-30 (50) cm. Vähemalt õisiku alumiste sõlmede juures on karvatutid. Õitseb juulis ja augustis.
Vili	Tumepruun väike teris, mis Eesti tingimustes enamasti ei valmi.
Leht	Lehelabad on pikad ja laiad (laius 1-3 (5) cm), lamedad, värvuselt hallikasrohelised. Laba alumisel kolmandikul on 3-4 armitaolist jälge (suurematel lehtedel on need ka lehe tipul). Lehetuped on peaaegu täielikult varreümbrised, tupe tipul on keelekese asemel karvaring.
Vars	Maapealsed varred on püstised või vahel harva ka lamavad, tugevate tumedamate sõlmedega. Lamavad varred juurduvad sageli sõlmekohtadel ja annavad püstise võsu. Sügavamas vees kasvavatel taimedel arenevad alumistel sõlmedel lisajuurte puhmad.
Maa-alune osa	Risoom on 1-3 cm jämedune, väga pikk ja rohkete narmasjuurtega.
Paljunemine	Paljuneb peamiselt vegetatiivselt jämeda pika risoomi ja juurduvate maapealsete varte abil, seemnetega levib Eesti oludes harva.
Levik ja ohtrus	Kosmopoliit, kes esineb peaaegu kogu maakeral, harvem arktilistel aladel, puudub Amazonase jõgikonnas. Eestis tavaline.
Kasvukoht	Kasvab jõgede ja järvede kaldavees ning kallastel, ka mererannikul, rannaniitudel, lamminiitudel. Lahtedes ja jõgede suudmealadel moodustab sageli ulatuslikke tihnikuid. Tavaline ka siirdesoo- ja rabametsades, rabaservades ning madalsoodes, kinnikasvavates veekogudes.
Koht ökosüsteemis	Nakatub seenhaigusega, mis muudab taime loomadele mürgiseks. Omab kohati tähtsust turba moodustajana. Roostik on pea- ja elupaigaks paljudele veelindudele. Osale veelindudele ja -loomadele on ta lihtsalt pesaehitusmaterjaliks, vähematele ka toiduks. Mereranniku roostumisel väheneb ala liigirikkus (nii loomad kui taimed) tugevasti.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Söödataimena kõlbab hobustele ja veistele vaid noorelt, puitunult tähtsusetu. Nakatub kergesti seenheigusesse, mis muudab taime loomadele mürgiseks. Varem on laialt kasutatud katusekattematerjalina, samuti mitmesuguste mattide ja linikute valmistamiseks. Aasias kasutatakse majapidamistarvete (korvid, luuad jms) valmistamiseks ja kergete ehitiste püstitamiseks. Taim on tooraineks ehitusplaatide ja paberi tootmisel. Roogu kasutatakse vile- ja torupillide valmistamisel. Soodes ja rabades on tähtis turbakihi moodustaja. Vahel võib niisketel niitudel või äsja ülesharitud maalappidel muutuda tülikaks umbrohuks.
Sarnased taimed	Ehkki pilliroogu tavaliselt tuntakse, võib ta vahel segi minna päiderooga, eriti kui taimedel pole õisikuid. Jäta siis meelde, et pillirool ei ole keelekest, väikest kilejat moodustist lehelaba ja lehetupe piiril. Pillirool on keelekese asemel karvaring. Keelekeseta kõrrelisi kasvab Eestis ainult mõni üksik, mistõttu see on hea tunnus, mille järgi pilliroogu teistest suurt kasvu kõrrelistest, sh päideroost, eristada.