Eestikeelne nimi	punane aruhein
Ladinakeelne nimi	Festuca rubra L.
Rahvapärased nimed	kastehein, punane mehitsehein, verev kaste-hein
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda kõrrelised, perekonda aruhein.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 20-80 (100) cm. Kasvab hõreda muruna või väikeste mätastena.
Õis	Õied moodustavad pähiku. Pähik koosneb 4-7 (8) õiest ja on kuni 1,4 cm pikk, kuni 2,5 mm pikkuse ohtega. Pähikud on koondunud 6-10 cm pikkusesse ja küllaltki kitsasse, rohekaslillakasse, sageli valkja kirmega pöörisesse. Õitseb mais ja juunis.
Vili	Piklik helepruun või lillakas, kuni 4 mm pikkune teris.
Leht	Varrelehti on taimel tavaliselt 2, juurmisi rohkem. Varrelehed on lamedad, kuni 2,5 mm laiused, ülaküljel pikkade karvadega. Juurmised lehed on kahekorra, 5 sügava vaoga, nende laius on kuni 1,3 (1,8) mm. Värvuselt on lehed tume- või hallikasrohelised, alumiselt pinnalt läikivad. Alumised lehetuped on karvased. Taime alusel on vanad õhukesed pruunikad või punakad lehetuped. Keeleke on väga lühike või peaaegu puuduv.
Vars	Püstine, pikkade sõlmevahedega vars.
Maa-alune osa	Risoom on kaarjalt tõusev, võrdlemisi pikk, roomavate maa-aluste võsunditega ja peenikeste narmasjate juurtega.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Väga laia levilaga liik peaaegu kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas, ka Põhja-Aafrikas, puudub vaid kõrbetes ja troopilistel aladel. Tulnukana Austraalias, Uus-Meremaal ja Lõuna-Ameerikas. Eestis sage.
Kasvukoht	Hea kohastumisvõimega liik, mistõttu kasvab väga erinevates kooslustes. Leidub peamiselt kuivadel loo- ja pärisniitudel, hõredates palu-, loo- ja laanemetsades, madalsoodes ja märgades siirdesoodes, puisniitudel, harva umbrohuna aedades ja põldudel. Vähem esineb praktiliselt kõikides niidutüüpides (ka lammi-, ranna- ja sooniidul). Sageli üks esimesi liike jäätmaadel.
Koht ökosüsteemis	Üks esimesi jäätmaade asustajaid, loob sobivad kasvutingimused mitmetele teistele liikidele. Moodustab rannaniitudel sageli iseloomuliku koosluse.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Tähtis heina koostisena, kuid puhaskülvi ei kasutata, sest loomad söövad seda hästi üksnes noorelt. Talub väga hästi tallamist, mistõttu kasutatakse sageli murudes nii puhtalt kui ka segus teiste taimedega. Eriti sageli kasutatakse jalgpalliväljakutel, kus on vaja eriti tugevat tallamist kannatavat muru.
Sarnased taimed	Erinevate aruheina liikide lehe kuju on väga erinev. Ühtedel on lehed väga kitsad, peaaegu niitjad (punane aruhein, lamba-aruhein), teistel võivad olla enam kui sentimeetrilaiused lehed (roog-aruhein, suur aruhein). Punase aruheina lehed on laiemad kui lamba-aruheinal, aga kitsamad kui harilikul aruheinal. Punase aruheina lehed meenutavad kõige rohkem ahtalehise nurmika juurmisi lehti. Kuigi mõlemal on väga kitsad juurmised lehed, saab neid eristada lehepinnal oleva mustri järgi. Aruheina lehed on ühtlaselt soonilised, nurmikal on lehe keskel kaks tugevamat soont.