Eestikeelne nimi	rohulauk
Ladinakeelne nimi	Allium oleraceum L.
Rahvapärased nimed	unilauk, mets look, metssibul, hermet
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda liilialised, perekonda lauk. Uuemal ajal paigutatud omaette sugukonda laugulised.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 25-70 (90) cm. Taime kõikides osades on teravalõhnaline ja -maitseline eeterlik õli.
Õis	Mõlemasugulised lihtsa õiekattega raolised õied. Õiekate on kellukajas või lehterjas, õitsemise ajal longus, värvuselt roosakas kuni valkjas või lillakas, roheliste või purpurpunaste roodudega. Õiekattelehed on süstjad, tömbid või lühikese ogaterava tipuga, kuni 8 mm pikkused. Õied on koondunud hõredasse kerajasse sarikõisikusse. Õisiku alusel on 2 kilejast lehest koosnev üldkatis, neist üks on väga pikalt teritunud, õisikust 2-3 korda pikem. Teritunud tipuga kandelehe alumine lai osa on kuni 2,5 cm pikk ja kitsas teritunud tipuosa 3-13 cm. Õisikus on ka tumepunased kuni violetsed sigisibulad, harva õisik ainult neist koosnebki. Õitseb juuni lõpul ja juulis, vahel augustiski.
Vili	Südajate poolmetega kuni 6 mm pikkune kupar. Seemned on mustad.
Leht	Väga kitsad 1,5-3 mm laiused pikad rööproodsed lihtlehed, neid on varrel tavaliselt 2-4. Alusel on lehed poolruljad, ülaosas renjad. Leheserv on sirge, terve ja sile, lehetipp tömp. Alumised lehed koltuvad varakult.
Vars	Vars on lehistunud, kaetud kuni poole ulatuses siledate või harvem veidi karvaste lehetuppedega. Värvuselt on roheline kuni valkjasroheline, keskosas enamasti roosakaspunane.
Maa-alune osa	Taimel on maa sees sibul, millel on arvukalt peeneid narmasjuuri. Sibula läbimõõt on 0,8-1,7 cm, ta on munajas, punakaspruunide või hallikate kuni valkjate välimiste kattesoomustega, peente rööproodudega. Taimel on ka üks või mitu tütarsibulat.
Paljunemine	Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt tütarsibulatega ja õisikus tekkivate sigisibulatega.
Levik ja ohtrus	Levinud mitmel pool Euroopas, kuid puudub suurtel aladel Põhja- ja Lõuna-Euroopas, esineb ka Kaukaasias ja Siberis, sisseviiduna Põhja-Ameerikas ning Austraalias. Eestis kõikjal sage.
Kasvukoht	Kasvab kuivadel loo- ja pärisniitudel, ka lamminiitudel, puisniitudel, hõredates loo- ja palumetsades, põllu- ja kraaviservadel, liivikuil ja rannavallidel. Enamasti teatava inimmõjuga kasvukohtadel.
Koht ökosüsteemis	Taim eritab aineid - fütontsiide, mis hävitavad baktereid.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Kogu taim sisaldab teravalõhnalist väävlisisaldusega eeterlikku õli, fütontsiide ja vitamiine, eriti C-vitamiini. Taim on väärtuslik kevadise vitamiinivaeguse korvamiseks.
Sarnased taimed	Eestis looduslikult kasvavatest taimedest on rohulauguga kõige sarnasem haruldane ja kaitsealune (II kategooria) nurmlauk. Üldse on erinevaid laukusid maailmas viiesaja ringis ning sarnasid liike rohkesti. Sibul, talisibul, porru, murulauk, küüslauk - kõik nad kuuluvad samasse laugu perekonda, Allium.