Eestikeelne nimi rohulauk
Ladinakeelne nimi Allium oleraceum L.
Rahvapärased nimed unilauk, mets look, metssibul, hermet
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda liilialised, perekonda lauk. Uuemal ajal paigutatud omaette sugukonda laugulised.
Eluvorm Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 25-70 (90) cm. Taime kõikides osades on teravalõhnaline ja -maitseline eeterlik õli.
Õis Mõlemasugulised lihtsa õiekattega raolised õied. Õiekate on kellukajas või lehterjas, õitsemise ajal longus, värvuselt roosakas kuni valkjas või lillakas, roheliste või purpurpunaste roodudega. Õiekattelehed on süstjad, tömbid või lühikese ogaterava tipuga, kuni 8 mm pikkused. Õied on koondunud hõredasse kerajasse sarikõisikusse. Õisiku alusel on 2 kilejast lehest koosnev üldkatis, neist üks on väga pikalt teritunud, õisikust 2-3 korda pikem. Teritunud tipuga kandelehe alumine lai osa on kuni 2,5 cm pikk ja kitsas teritunud tipuosa 3-13 cm. Õisikus on ka tumepunased kuni violetsed sigisibulad, harva õisik ainult neist koosnebki. Õitseb juuni lõpul ja juulis, vahel augustiski.
Vili Südajate poolmetega kuni 6 mm pikkune kupar. Seemned on mustad.
Leht Väga kitsad 1,5-3 mm laiused pikad rööproodsed lihtlehed, neid on varrel tavaliselt 2-4. Alusel on lehed poolruljad, ülaosas renjad. Leheserv on sirge, terve ja sile, lehetipp tömp. Alumised lehed koltuvad varakult.
Vars Vars on lehistunud, kaetud kuni poole ulatuses siledate või harvem veidi karvaste lehetuppedega. Värvuselt on roheline kuni valkjasroheline, keskosas enamasti roosakaspunane.
Maa-alune osa Taimel on maa sees sibul, millel on arvukalt peeneid narmasjuuri. Sibula läbimõõt on 0,8-1,7 cm, ta on munajas, punakaspruunide või hallikate kuni valkjate välimiste kattesoomustega, peente rööproodudega. Taimel on ka üks või mitu tütarsibulat.
Paljunemine Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt tütarsibulatega ja õisikus tekkivate sigisibulatega.
Levik ja ohtrus Levinud mitmel pool Euroopas, kuid puudub suurtel aladel Põhja- ja Lõuna-Euroopas, esineb ka Kaukaasias ja Siberis, sisseviiduna Põhja-Ameerikas ning Austraalias. Eestis kõikjal sage.
Kasvukoht Kasvab kuivadel loo- ja pärisniitudel, ka lamminiitudel, puisniitudel, hõredates loo- ja palumetsades, põllu- ja kraaviservadel, liivikuil ja rannavallidel. Enamasti teatava inimmõjuga kasvukohtadel.
Koht ökosüsteemis Taim eritab aineid - fütontsiide, mis hävitavad baktereid.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Kogu taim sisaldab teravalõhnalist väävlisisaldusega eeterlikku õli, fütontsiide ja vitamiine, eriti C-vitamiini. Taim on väärtuslik kevadise vitamiinivaeguse korvamiseks.
Sarnased taimed Eestis looduslikult kasvavatest taimedest on rohulauguga kõige sarnasem haruldane ja kaitsealune (II kategooria) nurmlauk. Üldse on erinevaid laukusid maailmas viiesaja ringis ning sarnasid liike rohkesti. Sibul, talisibul, porru, murulauk, küüslauk - kõik nad kuuluvad samasse laugu perekonda, Allium.