|
Eestikeelne nimi |
roomav tulikas |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Ranunculus repens L. |
|
Rahvapärased
nimed |
roomav tulilill, seakärsahein,
varesenaadid, hanijalg |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda tulikalised,
perekonda tulikas. |
|
Eluvorm |
Mitmeaastane suvehaljas ühekojaline
rohttaim. Kõrgus 15-40 cm. |
|
Õis |
Kahesugulised viietised õied, kaheli
õiekattega,
lahklehised. Õie läbimõõt 15-23 mm. Kroonlehed kollased. Õied asuvad
harude tippudes ühekaupa. Õitseb maist augustini. |
|
Vili |
Pika sirge nokaga pähklikesed,
munajad, lamedad, palistusega, pinnal punktikestega. Koondunud
kerajaks koguviljaks. Igas pähklikeses üks seeme. Seemned
valmivad varakult, juba augustis-septembris. |
|
Leht |
Kolmetised liitlehed. Varrelehed on
juurmistest väiksemad, vähemalt ülemised
on rootsutud. Juurmised lehed on rootsulised, lehekesed
kolmeti lõhised kuni jagused, rootsulised, keskmine
leheke on pikema rootsuga. |
|
Vars |
Maapealne vars on harunenud, rohkete
okstega, roomav või tõusev, pikkade roomavate ja
sõlmekohtadelt juurduvate võsunditega. Paljas, harvem kaetud
karvadega. Alusel enamasti lillakalt värvunud. |
|
Maa-alune osa |
Risoom on väga lühike, rohkete
narmasjuurtega. |
|
Paljunemine |
Kaugemale levib seemnetega, aga
lähiümbrusesse ka vegetatiivselt maapealsete roomavate
võsunditega. |
|
Levik ja ohtrus |
Levinud peaaegu kogu Euroopas, ka
Siberis, Kaug-Idas, Väike-Aasias, sissetooduna Põhja- ja
Lõuna-Ameerikas, Austraalias. Eestis väga sage. |
|
Kasvukoht |
Kasvab niisketel niitudel, soodes,
metsades, metsasihtidel, veekogude kallastel, kraavides,
umbrohuna põldudel ja aedades. Salu- ja lodu- ja lammimetsas,
madalsoos, päris- ja lamminiidul, rohurindes. Eelistab
niiskemaid valgusküllaseid kasvukohti. |
|
Koht ökosüsteemis |
Sageli kasvab umbrohuna. |
|
Kaitse |
Ei kuulu kaitstavate taimede
nimekirja. |
|
Kasutamine |
Kogu taim on mürgine, kuid vähem kui
teised tulikaliigid, sisaldab tulikalistele omast anemoniini
ja sinihappe eelühendeid. Mahl põhjustab nahale sattudes
põletuste, villide ja haavandite teket, seespidiselt
limaskestade raskeid põletusi. Taime kuivades mürgisus kaob.
Sageli tüütu põlluumbrohi. |
| Sarnased taimed |
Maismaal
kasvavate tulikaliikide juurmised lehed on enamasti
mitmesugusel määral lõhestunud või jagused. Ometi on need
lihtlehed, sest üksikud lehe osad ei ole väga selgelt
eristunud, need ei kinnitu lehele omaette rootsuga. Roomaval
tulikal on kolmetised liitlehed, mis tähendab, et igal
juurmisel lehel on väga selgelt eristunud kolm lehekest (mis
võivad omakorda olla lõhestunud).
|