Eestikeelne nimi | roomav tulikas | |
Ladinakeelne nimi | Ranunculus repens L. | |
Rahvapärased nimed | roomav tulilill, seakärsahein, varesenaadid, hanijalg | |
Süstemaatiline kuuluvus | Kuulub sugukonda tulikalised, perekonda tulikas. | |
Eluvorm | Mitmeaastane suvehaljas ühekojaline rohttaim. Kõrgus 15-40 cm. | |
Õis | Kahesugulised viietised õied, kaheli õiekattega, lahklehised. Õie läbimõõt 15-23 mm. Kroonlehed kollased. Õied asuvad harude tippudes ühekaupa. Õitseb maist augustini. | |
Vili | Pika sirge nokaga pähklikesed, munajad, lamedad, palistusega, pinnal punktikestega. Koondunud kerajaks koguviljaks. Igas pähklikeses üks seeme. Seemned valmivad varakult, juba augustis-septembris. | |
Leht | Kolmetised liitlehed. Varrelehed on juurmistest väiksemad, vähemalt ülemised on rootsutud. Juurmised lehed on rootsulised, lehekesed kolmeti lõhised kuni jagused, rootsulised, keskmine leheke on pikema rootsuga. | |
Vars | Maapealne vars on harunenud, rohkete okstega, roomav või tõusev, pikkade roomavate ja sõlmekohtadelt juurduvate võsunditega. Paljas, harvem kaetud karvadega. Alusel enamasti lillakalt värvunud. | |
Maa-alune osa | Risoom on väga lühike, rohkete narmasjuurtega. | |
Paljunemine | Kaugemale levib seemnetega, aga lähiümbrusesse ka vegetatiivselt maapealsete roomavate võsunditega. | |
Levik ja ohtrus | Levinud peaaegu kogu Euroopas, ka Siberis, Kaug-Idas, Väike-Aasias, sissetooduna Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Austraalias. Eestis väga sage. | |
Kasvukoht | Kasvab niisketel niitudel, soodes, metsades, metsasihtidel, veekogude kallastel, kraavides, umbrohuna põldudel ja aedades. Salu- ja lodu- ja lammimetsas, madalsoos, päris- ja lamminiidul, rohurindes. Eelistab niiskemaid valgusküllaseid kasvukohti. | |
Koht ökosüsteemis | Sageli kasvab umbrohuna. | |
Kaitse | Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. | |
Kasutamine | Kogu taim on mürgine, kuid vähem kui teised tulikaliigid, sisaldab tulikalistele omast anemoniini ja sinihappe eelühendeid. Mahl põhjustab nahale sattudes põletuste, villide ja haavandite teket, seespidiselt limaskestade raskeid põletusi. Taime kuivades mürgisus kaob. Sageli tüütu põlluumbrohi. | |
Sarnased taimed | Maismaal
kasvavate tulikaliikide juurmised lehed on enamasti
mitmesugusel määral lõhestunud või jagused. Ometi on need
lihtlehed, sest üksikud lehe osad ei ole väga selgelt
eristunud, need ei kinnitu lehele omaette rootsuga. Roomaval
tulikal on kolmetised liitlehed, mis tähendab, et igal
juurmisel lehel on väga selgelt eristunud kolm lehekest (mis
võivad omakorda olla lõhestunud). |