Eestikeelne nimi	seaohakas
Ladinakeelne nimi	Cirsium oleraceum (L. ) Scop.
Rahvapärased nimed	seakapsas, jaeleht, põualill, kõhmalilled
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda korvõielised, perekonda ohakas.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline hele- kuni valkjasroheline suvehaljas rohttaim. Kõrgus 0,6-1,2 (1,7) m.
Õis	Õied moodustavad munaja korvõisiku läbimõõdus 1,3-3 cm. Õisik on ümbritsetud kollakasroheliste laiade munajate lehtedega. Õisikul on üldkatis, mille välimised lehed on süstjad ning kõverdunud ogatipuga, sisemised sirged. Ainult mõlemasugulised putkõied, nende kroon on rohekas- kuni valkjaskollane. Korvõisikud on koondunud 2-5-kaupa varre ja selle harude tippu. Õitseb juuni lõpust septembrini, vahel oktoobrini.
Vili	Kahvatukollased 4-5 mm pikkused seemnised, millel on 15-18 mm pikkune valkjas pappus. Levivad tuule abil. Viljad valmivad alates juuli lõpust.
Leht	Üldkujult elliptilised kuni munajad pealmiselt pinnalt rohelised, alt heledamad sulglõhised kuni -jagused lihtlehed. Lehed on pehmed, ei torgi peaaegu üldse. Lehehõlmade hambad lõpevad lühikeste ogadega. Alumised varrelehed on 20-40 (60) cm pikad ja 10-30 cm laiad, ahenevad tiivuliseks rootsuks. Ülemised varrelehed on väiksemad, rootsutud, sageli varreümbrised, pikalt teritunud tipuga ja tihti peaaegu terveservalised.
Vars	Vars on püstine, vaoline, peaaegu paljas või hajusalt ämblikuvõrkjate karvadega kaetud, lihtne või väheste harudega.
Maa-alune osa	Risoom on väheste lisajuurtega.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud mitmel pool Euroopas, Lääne-Siberis. Eestis sage.
Kasvukoht	Kasvab niisketel päris- ja lamminiitudel, allikate läheduses, madalsoode servaaladel, salu-, soo-, lodu- ja lammimetsas, kraavikallastel, jõgede ja ojade ääres. Niiskuselembene. Eelistab viljakama mullaga kasvukohta.
Koht ökosüsteemis	Vähesel määral söövad teda taimtoidulised loomad. Sead tuhnivad üles taim maitsvaid risoome.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Madala söödaväärtusega taim ning on seega karja- ja heinamaade umbrohuks. Jämedat risoomi võib toiduks tarvitada nagu köögivilju.
Sarnased taimed	Mitte torkivaid ohakaid kasvab Eestis teisigi, näiteks villohakas. Seaohakaga viimane segi minna ei tohiks, sest kaks liiki on küllalt erineva väljanägemisega.