Eestikeelne nimi	harilik seenlill
Ladinakeelne nimi	Monotropa hypopitys L.
Rahvapärased nimed	kuningakroon, kääpalill, parilaseened, tamkaõis
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda kanarbikulised, perekonda seenlill.
Eluvorm	Mitmeaastane lihakas klorofüllita seente abil toituv rohttaim. Värvuselt valkjas kuni beežikas. Kõrgus 10-20 (25) cm. Kasvab sageli rühmiti. Saab kogu toidu seente vahendusel.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied asuvad soomusjate kandelehtede kaenlas tiheda tipmise kobarana. Õied on valkjad, tipmised on viietised ja külgmised neljatised. Nii tupp- kui kroonlehed on piklikud. Kroonlehed on tupplehtedest pikemad, ebaselgelt saagja servaga, alusel kotja väljasopistisega. Õie alusel on rohke nektariga meeketas. Õiekobar on algul allapoole käändunud, aga viljumisel sirgub. Õitseb juulis ja augustis. Putuktolmleja, kuid võib toimuda ka isetolmlemine suletud õies, kus tolmukate õietolm viljastab sama õie seemnealgmed.
Vili	Äraspidimunajas kupar, mis jaguneb 4 osaks. Kupra pikkus on umbes 1 cm. Seemned on võrkja kestaga. Viljad valmivad augusti lõpul.
Leht	Lehed on taandarenenud värvituteks veidi lihakateks soomusteks, asetsevad varrel vahelduvalt. Nad on piklikmunajad, rootsutud, 5-15 mm pikad ja 3-10 mm laiad.
Vars	Vars on püstine, lihakas, harunemata.
Maa-alune osa	Risoom moodustab tiheda põimiku koos seeneniidistikuga (mükoriisa).
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Esineb laialdaselt nii Euroopa ja Aasia kui ka Põhja-Ameerika metsavööndis. Eestis leidub hajusalt.
Kasvukoht	Kasvab sagedamini kuuse- ja männimetsades, laane- ja palumetsas ning ka tihedates varjulistes salumetsades. Vahel kasvab ka kuivades valgusrikastes nõmme- ja loometsades.
Koht ökosüsteemis	Kaudne parasiit, sest hangib toidu seeneniidistiku kaudu metsapuude juurtest.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Ei oma praktilist väärtust.
Sarnased taimed	Mõneti seenlillega sarnane on Eestis kasvav orhideeliik pruunikas pesajuur. Kumbki ei sisalda klorofülli ja mõlemad on sarnase puuni või beežika värvusega, mõlemal on tipmine silmapaistev õiekobar. Pesajuure õisik ei ole kunagi alla käändunud nagu seenlillel. Pesajuure üksikud õied on lähedalt vaadates üsna tüüpilised silmapaistva huulega orhideeõied, seenlille õied on peaaegu korrapärased, kellukjad. Ennekõike kipuvad sassi minema just äraõitsenud ja viljuvad seenlill ja pruunikas pesajuur.