Eestikeelne nimi	harilik sigur
Ladinakeelne nimi	Cichorium intybus L.
Rahvapärased nimed	tsigur, seekoor, sigguri-juured
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda korvõielised, perekonda sigur.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 0,4-1,2 (1,5) m.
Õis	Taimel esinevad ainult keelõied, mis moodustavad korvõisiku. Õied on sinised, harva roosakad või valkjad, 1,2-2,5 cm pikad. Õisikute alusel on ka üldkatis, mille välimised lehekesed on ripsmelise servaga, alusel nahkjad. Korvõisikud asuvad üksikult või mitme kaupa varre ja selle harude tipul ja ülemiste lehtede kaenlas. Õitseb juulist septembrini. Putuktolmleja.
Vili	Seemnis, mille pikkus on 2-3 mm.
Leht	Juurmised lehed on sageli kodarikuna, hambulised või peaaegu terved, alusel ahenevad lühikeseks tiivuliseks rootsuks. Varrelehti on vähe, need on väiksemad, piklikud kuni süstjad, rootsutud, peaaegu varreümbrised, väikeste kõrvakestega.
Vars	Vars on püstine, kandiline, seest õõnes, haruneb rohkem ülemises osas. Sageli on kaetud karedate karvadega.
Maa-alune osa	Taimel on tugev harunenud juur, mis tungib küllaltki sügavale.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Kosmopoliit: levinud peaaegu kogu Euroopas, laialdaselt Aasias, Põhja-Aafrikas, tulnukana Lõuna-Aafrikas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Austraalias ja Uus-Meremaal. Eestis esineb kultuurist metsistunult, samuti tulnukana. On meil paigutiesinev, Lääne-ja Põhja-Eestis kohati tavaline.
Kasvukoht	Kasvab peamiselt umbrohuna teeservadel, põldudel, kraavide ääres, inimasustuse läheduses, jäätmaadel, harva pärisniitude lagedamatel kohtadel. Samuti aedades kultuurtaimena.
Koht ökosüsteemis	Võõrliik. Taim kasvab lagedamatel kohtadel, ühegi kooslusega seotud pole. Kasvab sageli koos suure teelehe ja mitmete kõrrelistega. Tolmeldavad putukad saavad taime õitest nektarit.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Taime on kasvatatud aedades kultuursortidena. Lihakaid kibedamaitselisi juuri tarvitati kohvi aseainena. Praegusel ajal erilist majanduslikku tähtsust ei oma. Noored lehed sobivad tarvitamiseks salatina. Risoomi kasutatakse ravimtaimena isutuse vastu. Hea meetaim.
Sarnased taimed	Rukkilillevärvi õisikutega sigurid teiste taimedega enamasti segamini ei lähe. Õisikute värvi poolest on sigurile mõneti sarnased kaitsealune siberi piimikas ja tulnuktaimena leviv tatari piimikas - mõlemad kuuluvad, nagu ka sigur, korvõieliste sugukonda. Keerukam on eristada äraõitsenud siguri taimi, kes küll üldilme poolest teistest taimedest selgesti eristuvad, sellegipoolest heade tunnusteta.