Eestikeelne nimi	harilik silmarohi
Ladinakeelne nimi	Euphrasia officinalis L. (coll.)
Rahvapärased nimed	silmalilled, silmalehed, kärnarohi, arnekahain
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda soomukalised, perekonda silmarohi.
Eluvorm	Üheaastane ühekojaline rohttaim, poolparasiit. Kõrgus (3) 5-35 cm.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega väikesed õied. Nii tupp kui kroon on liitlehised. Tupp putkjas või kellukjas, neljaks lõhestunud, kuid tipmed on paarikaupa kokku kasvanud. Kroon on valkjas või lillakas, tumedamate joonte ja kollase täpiga, kitsa putkega, kahehuuleline, neist ülemine kahe ja alumine kolme hõlmaga. Krooni pikkus kuni 1 cm. Õied asuvad üksikult kõrglehtede kaenlas ja moodustavad tipmise kobara või pea. Õitseb juunist septembrini.
Vili	Piklik veidi lamendunud kupar. Seemned on rippuvad, pikanäsalised.
Leht	Munajad hambulise või hõlmise servaga peaaegu sõrmroodsed rootsutud lihtlehed. Asetsevad varrel peaaegu või täiesti vastakuti. Varre tipul muutuvad kõrglehtedeks.
Vars	Enam-vähem püstine, lihtne või harunenud vars.
Maa-alune osa	Juurestik on nõrgalt arenenud, kinnitub haustorite abil teiste taimede juurtele.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud peamiselt Euroopas, kuid harva ka Siberis. Eestis tavaline, kohati sage.
Kasvukoht	Kasvab niiskematel päris- ja rannaniitudel, karjamaadel, kadastikes, metsaservadel, ka puisniitudel. Kasvab sagedamini kehval pinnasel, kus suudab konkureerida teiste taimedega, viljakamal mullal teiste taimede varjus hävib.
Koht ökosüsteemis	Poolparasiidina saab normaalselt kasvada vaid teistest taimedest toitu ammutades. Peremeestaimedeks on peamiselt tarnad ja kõrrelised. Neilt saab vajalikke toiaineid. Kariloomad silmarohtu enamasti ei söö, kuid nii lehed, õied kui ka seemned on heaks toiduks tetredele.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Taime on juba ammu tarvitatud ravimina, liike eristamata. Silmarohu ürt on kootava, põletikuvastase ja kergelt kõhtu kinnistava toimega. Teda on kasutatud silmahaiguste vastu, hingamisteede limaskestade põletike korral, kollatõve ja mitmete seedehäirete puhul. Häid tulemusi on saadud ka allergiavastases võitluses. Söödataimena on väheväärtuslik, kariloomad teda enamasti ei söö. Poolparasiidina nõrgestab kõrge söödaväärtusega kõrrelisi, võtab neilt ära vett ja taime võib nii pidada umbrohuks. Taimest vabanemiseks ei tohi lasta seemnetel valmida (varane niitmine), kuid aitab ka väetamine ja muud võtted, mis soodustavad kõrge rohustu kujunemist, taime levikut piirab loomade pidev tallamine.
Sarnased taimed	Poolparasiitseid, ühe- või kaheaastaseid, väikesekasvulisi taimi on ka teistes perekondades, näiteks kamarased ja robirohud. Kamaraste õied on punakad, robirohtudel kollakad. Silmarohud paistava silma kirgasvalgete väikest õitega. Üksteisest väga raskesti eristuvaid silmarohu (pisi)liike on palju ja enamasti võib nad julgelt üheks harilikuks silmarohuks nimetada. Sellegipoolest, kui näed silmarohtu õitsemas vara kevadel, võid kindel olla, et oled leidnud midagi väga haruldast.