|
Eestikeelne nimi |
salu-siumari |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Actaea spicata L. |
|
Rahvapärased
nimed |
ussimari, lenderavandeserohud,
äkitse haiguse rohi, sivumari |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda tulikalised,
perekonda siumari. |
|
Eluvorm |
Mitmeaastane suvehaljas ühekojaline
taim. Kõrgus 40-60 cm, vahel kõrgem. Puhmiku kõrgus kuni
0,5 m. |
|
Õis |
Mõlemasugulised väikesed
kollakasvalged õied asuvad tipmistes või lehekaenaldes
asuvates lühikestes kobarates. Õiekate
on kaheli, lahklehine. Tupplehti 4-6, ovaalsed, 4-6 mm pikad,
langevad varakult ära. Kroonlehti
on 4-6, muundunud nektaariumideks, valged, kitsad,
elliptilised, kuni 3 mm pikad. Tolmukaid
on palju, aga emakaid üks. Õitseb juunis-juulis. |
|
Vili |
Mahlakas paljuseemneline
marjataoline läikiv
kukkurvili on algul roheline, hiljem must. Vili on kuni 1 cm
pikkune. |
|
Leht |
Kahelikolmetised suured
pikarootsulised lehed. Viimase järgu lehekesed
on piklik-munajad, alusel südajad, veidi ebaühtlaste
hõlmadega, jämedalt saagja servaga, roodude kohal veidi
karvased. Kolletuma ja kuivama hakkavad augustis. |
|
Vars |
Vars on tavaliselt kuni 60 cm kõrge,
alusel kaetud pruunide soomusjate lehtedega, ülaosas väheste
karvadega, mujalt paljas. |
|
Maa-alune osa |
Risoom on viltune, tugev,
mitmeharuline, mullas 4-6 cm sügavusel. Lisajuuri rohkesti. |
|
Paljunemine |
Paljuneb seemnetega, laieneb
vegetatiivselt risoomi abil. Paljundatakse seemnetega ja
risoomipistikutega. |
|
Levik ja ohtrus |
Levinud peaaegu kogu Euroopas ning
ka Lääne-Siberis, Väike-Aasias ning Lähis-Idas. Hiinas esineb
lähedane liik. Eestis tavaline, kuid ei esine kuskil
massiliselt, saartel haruldasem. |
|
Kasvukoht |
Varjukates leht- ja segametsades,
võsastikes, puisniitudel, salu- ja laanemetsas. |
|
Koht ökosüsteemis |
Tolmeldavad putukad saavad nektarit.
Marju söövad loomad levitavad seemneid. |
|
Kaitse |
Ei kuulu kaitstavate taimede
nimekirja. |
|
Kasutamine |
Kogu taim on mürgine. Kutsub esile
kõhulahtisust ja oksendamist. Loomadel pole mürgistusjuhtusid
teada. Vilju kasutatakse musta värvi saamisel. Sobib
ilutaimeks õrna laiuva lehestiku, valgete õiekobarate ja
läikivate marjade tõttu, kuid mürgiste marjade ahvatleva
välimuse tõttu mitte
viia lasterohketesse kohtadesse. Mürk (nagu tulikatel)
põhjustab tugevat nahaärritust ja villide ning raskesti
paranevate haavade teket. Süües võib saada eluohtliku
mürgistuse, halvab südame või hingamislihaste töö. Kasutatud
ravimtaimena reuma ja lihaste põletike puhul, kuid mürgisuse
tõttu enam mitte. |
| Sarnased taimed |
Siumarja
laiuvad lehed on kasvuviisi järgi mõneti sarnased sõnajalgade
lehtedega. Lehe kuju poolest on sarnasemad teised tulikalised,
näiteks taimed perekondades kurekell ja ängelhein. Siumarja on
kõige lihtsam ära tunda viljunud kujul, kui õiekobaras
küpsevad lihakad läikivad mustad marjataolised viljad. |