Eestikeelne nimi	salu-siumari
Ladinakeelne nimi	Actaea spicata L.
Rahvapärased nimed	ussimari, lenderavandeserohud, äkitse haiguse rohi, sivumari
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda tulikalised, perekonda siumari.
Eluvorm	Mitmeaastane suvehaljas ühekojaline taim. Kõrgus 40-60 cm, vahel kõrgem. Puhmiku kõrgus kuni 0,5 m.
Õis	Mõlemasugulised väikesed kollakasvalged õied asuvad tipmistes või lehekaenaldes asuvates lühikestes kobarates. Õiekate on kaheli, lahklehine. Tupplehti 4-6, ovaalsed, 4-6 mm pikad, langevad varakult ära. Kroonlehti on 4-6, muundunud nektaariumideks, valged, kitsad, elliptilised, kuni 3 mm pikad. Tolmukaid on palju, aga emakaid üks. Õitseb juunis-juulis.
Vili	Mahlakas paljuseemneline marjataoline läikiv kukkurvili on algul roheline, hiljem must. Vili on kuni 1 cm pikkune.
Leht	Kahelikolmetised suured pikarootsulised lehed. Viimase järgu lehekesed on piklik-munajad, alusel südajad, veidi ebaühtlaste hõlmadega, jämedalt saagja servaga, roodude kohal veidi karvased. Kolletuma ja kuivama hakkavad augustis.
Vars	Vars on tavaliselt kuni 60 cm kõrge, alusel kaetud pruunide soomusjate lehtedega, ülaosas väheste karvadega, mujalt paljas.
Maa-alune osa	Risoom on viltune, tugev, mitmeharuline, mullas 4-6 cm sügavusel. Lisajuuri rohkesti.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega, laieneb vegetatiivselt risoomi abil. Paljundatakse seemnetega ja risoomipistikutega.
Levik ja ohtrus	Levinud peaaegu kogu Euroopas ning ka Lääne-Siberis, Väike-Aasias ning Lähis-Idas. Hiinas esineb lähedane liik. Eestis tavaline, kuid ei esine kuskil massiliselt, saartel haruldasem.
Kasvukoht	Varjukates leht- ja segametsades, võsastikes, puisniitudel, salu- ja laanemetsas.
Koht ökosüsteemis	Tolmeldavad putukad saavad nektarit. Marju söövad loomad levitavad seemneid.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Kogu taim on mürgine. Kutsub esile kõhulahtisust ja oksendamist. Loomadel pole mürgistusjuhtusid teada. Vilju kasutatakse musta värvi saamisel. Sobib ilutaimeks õrna laiuva lehestiku, valgete õiekobarate ja läikivate marjade tõttu, kuid mürgiste marjade ahvatleva välimuse tõttu mitte viia lasterohketesse kohtadesse. Mürk (nagu tulikatel) põhjustab tugevat nahaärritust ja villide ning raskesti paranevate haavade teket. Süües võib saada eluohtliku mürgistuse, halvab südame või hingamislihaste töö. Kasutatud ravimtaimena reuma ja lihaste põletike puhul, kuid mürgisuse tõttu enam mitte.
Sarnased taimed	Siumarja laiuvad lehed on kasvuviisi järgi mõneti sarnased sõnajalgade lehtedega. Lehe kuju poolest on sarnasemad teised tulikalised, näiteks taimed perekondades kurekell ja ängelhein. Siumarja on kõige lihtsam ära tunda viljunud kujul, kui õiekobaras küpsevad lihakad läikivad mustad marjataolised viljad.