Eestikeelne nimi	siberi karuputk
Ladinakeelne nimi	Heracleum sibirica L.
Rahvapärased nimed	karvane pütsk, põldpill, sarvikputk, seakapsad
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda sarikalised, perekonda karuputk.
Eluvorm	Enamasti kahe-, harvem mitmeaastane, ebameeldiva lõhnaga ühekojaline rohttaim. Kõrgus (0,5) 0,6-1,2 (1,5) m.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Kroonlehed rohekaskollased, veidi pügaldunud tipuga, kuni 2 mm pikad. Õied on sarikates, mis on kuni 25- (30-) kaupa koondunud liitsarikatesse. Liitsarika läbimõõt kuni 15 (20) cm. Liitsarika kiired on kandilised, karedad, erineva pikkusega. Katis tavaliselt puudub. Osakatis koosneb vähestest kitsastest, peaaegu paljastest lehekestest. Õitseb juulis ja augustis. Putuktolmleja.
Vili	Kaksikseemnised on lapikud, elliptilised kuni äraspidimunajad, 7-8 mm pikad ja 5-6 mm laiad.
Leht	Lihtsulgjad või kolmetised liitlehed on sügavalt lõhestunud lehekestega, tume- või hallikasrohelised. Tavaliselt nii pealt kui alt karvased, eriti alt. Sulglehekesed on munajad, vahel peaaegu lineaalsed, ebaühtlaselt hambulise servaga, teritunud tipuga. Alumised lehed on kuni 60 cm pikad, rootsulised, ülemised lehed väiksemad ja kilejate tuppedega.
Vars	Püstine vaoline kandiline vars on ülemises osas harunenud. Tavaliselt tihedalt karvane, eriti alumises osas, kuid vahel ka täiesti paljas.
Maa-alune osa	Suhteliselt tugev hästiarenenud sammasjuurestik.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud Ida-Euroopas, Skandinaavias, Kaukaasias ja Lääne-Siberis. Eestis sage.
Kasvukoht	Kasvab peamiselt kuivadel päris-, loo-, lammi- ja puisniitudel. Esineb jõgede kallastel, võsastikes, teeservades. Eelistab viljakat lubjarikast hea õhu- ja niiskusrežiimiga pinnast.
Koht ökosüsteemis	Noorelt on toiduks mitmetele taimtoidulistele loomadele, hiljem karvane ja vähemsöödav. Õisi tolmeldavad putukad saavad nektarit. Õitel elavad ka ämblikud, kes ootavad nektarit sööma tulevaid väikesi putukaid.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Noori taimi söövad meelsasti veised, kuid jämedaid varsi ei sööda ja ta muutub niiduumbrohuks. Juur on magus, suhkrurikas ja kasutatav ka inimese toiduna. Suurte lehtede tõttu sobib aeda dekoratiivtaimeks.
Sarnased taimed	Rahvakeeli putkede ehk sarikaliste määramiseks piisab sageli lehtedest, aga abiks on ka õisikud ja viljad. Siberi karuputke lehed on mõnevõrra sarnased teistele lihtsulgjate liitlehtedega putkedele, kelledest tavalisemad on ohutud ja pärismaised näärid ja harilik moorputk. Siberi karuputke leht on kujult sarnane ka ohtlikele sosnovski ja hiid-karuputkele, aga viimased on alati oluliselt suuremad.