|
Eestikeelne nimi |
suureõiene kellukas |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Campanula persicifolia L. |
|
Rahvapärased
nimed |
kurekatel, konnakübarad, kurekellad,
käokatla', tondikübar |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda kellukalised,
perekonda kellukas. |
|
Eluvorm |
Mitmeaastane ühekojaline rohttaim.
Kõrgus 40-80 (90) cm. Kasvab sageli puhmikutena. |
|
Õis |
Suured mõlemasugulised kaheli
õiekattega longus õied. Nii kroon kui tupp
on liitlehised. Tupe tipmed 1-1,5 cm pikad, teravad, algul
eemalehoiduvad, hiljem püstised. Kroon
on lai, kellukjas, avatud, 2,5-4 cm pikkune ja 3,5-4 cm läbimõõdus,
lõhestunud laiadeks teravatipulisteks lühikesteks hõlmadeks.
Kroon on enamasti helesinine, harva valge. Silma torkab ka
kolme karvase suudmega emakas. Õied asuvad tipmiselt või
ülemiste lehtede kaenlas lühikestel raagudel, üksikult või
vahel moodustavad hõreda väheseõielise kobara. Õieraag on kahe
kandelehega. Õied avanevad tavaliselt õisiku tipust aluse
poole. Õitseb juunist augustini. Putuktolmleja. |
|
Vili |
Munajas 10 rooga kupar, millest
pääsevad seemned välja
kupra tipul tekkiva 3 augukese kaudu. Seemned on
läikivpruunid, valmivad augustis ja septembris. |
|
Leht |
Veidi nahkjad ja läikivad alumisel
pinnal heledamad
lihtlehed. Juurmised lehed on piklikud, äraspidimunajad,
ahenevad rootsuks, täkilise
servaga, pikkus 6-11
ja laius 1-1,5
cm. Nad kuivavad tavaliselt juba taime õitsemise ajaks.
Varrelehed on süstjad
kuni lineaalsed, enamasti rootsutud, harvem ahenevad
lühikeseks rootsuks. |
|
Vars |
Vars on püstine, enamasti
mitteharunenud ja paljas, piimmahlaga. |
|
Maa-alune osa |
Risoom on jäme, ruljas, kiuline,
rohkesti harunev. |
|
Paljunemine |
Paljuneb seemnetega. Paljundada saab
ka jagamise teel ja pistikutega (erinevad dekoratiivvormid). |
|
Levik ja ohtrus |
Levinud Ida-, Kesk- ja
Lääne-Euroopas ja Lääne-Siberis, Väike-Aasias, Suurbritannias
ning Põhja-Ameerikas sisse tooduna. Eestis kõikjal sage. |
|
Kasvukoht |
Kasvab päris-, loo- ja puisniitudel,
hõredates metsades ja metsalagendikel (sagedamini loo-, palu-
ja laanemetsas). Eelistab kuivemaid kasvukohti. Õhusaastet ja
linnades olevaid heitgaase talub keskmiselt. |
|
Koht ökosüsteemis |
Tolmeldavad putukad saavad nektarit. |
|
Kaitse |
Ei kuulu kaitstavate taimede
nimekirja. |
|
Kasutamine |
Kasvatatakse vahel aedades
ilutaimena, sest õied on suured ja dekoratiivsed ning taim
õitseb pikaajaliselt. Leidub ka täidisõielisi vorme. Sobib
omaette rühmadena ja püsilillepeenrasse. Loetakse meetaimeks. |
| Sarnased taimed |
Õitsevat
suureõielist kellukat ei aeta enamasti segamini kellegi
teisega. Kes soovib äraõitsenud taime niidult üles otsida,
pööraku tähelepanu lehe serva täkilisusele ja jätku meelde, et
suureõielise kelluka lehte vigastades eritub lehest ohtralt
piimmahla. Kes aiataimi tunneb, võrrelgu kõrvuti suureõielist
kellukat ja Aasiast pärit suureõielist laikellukat - päris
sarnased, eks? |