Eestikeelne nimi	suureõiene kellukas
Ladinakeelne nimi	Campanula persicifolia L.
Rahvapärased nimed	kurekatel, konnakübarad, kurekellad, käokatla', tondikübar
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda kellukalised, perekonda kellukas.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 40-80 (90) cm. Kasvab sageli puhmikutena.
Õis	Suured mõlemasugulised kaheli õiekattega longus õied. Nii kroon kui tupp on liitlehised. Tupe tipmed 1-1,5 cm pikad, teravad, algul eemalehoiduvad, hiljem püstised. Kroon on lai, kellukjas, avatud, 2,5-4 cm pikkune ja 3,5-4 cm läbimõõdus, lõhestunud laiadeks teravatipulisteks lühikesteks hõlmadeks. Kroon on enamasti helesinine, harva valge. Silma torkab ka kolme karvase suudmega emakas. Õied asuvad tipmiselt või ülemiste lehtede kaenlas lühikestel raagudel, üksikult või vahel moodustavad hõreda väheseõielise kobara. Õieraag on kahe kandelehega. Õied avanevad tavaliselt õisiku tipust aluse poole. Õitseb juunist augustini. Putuktolmleja.
Vili	Munajas 10 rooga kupar, millest pääsevad seemned välja kupra tipul tekkiva 3 augukese kaudu. Seemned on läikivpruunid, valmivad augustis ja septembris.
Leht	Veidi nahkjad ja läikivad alumisel pinnal heledamad lihtlehed. Juurmised lehed on piklikud, äraspidimunajad, ahenevad rootsuks, täkilise servaga, pikkus 6-11 ja laius 1-1,5 cm. Nad kuivavad tavaliselt juba taime õitsemise ajaks. Varrelehed on süstjad kuni lineaalsed, enamasti rootsutud, harvem ahenevad lühikeseks rootsuks.
Vars	Vars on püstine, enamasti mitteharunenud ja paljas, piimmahlaga.
Maa-alune osa	Risoom on jäme, ruljas, kiuline, rohkesti harunev.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega. Paljundada saab ka jagamise teel ja pistikutega (erinevad dekoratiivvormid).
Levik ja ohtrus	Levinud Ida-, Kesk- ja Lääne-Euroopas ja Lääne-Siberis, Väike-Aasias, Suurbritannias ning Põhja-Ameerikas sisse tooduna. Eestis kõikjal sage.
Kasvukoht	Kasvab päris-, loo- ja puisniitudel, hõredates metsades ja metsalagendikel (sagedamini loo-, palu- ja laanemetsas). Eelistab kuivemaid kasvukohti. Õhusaastet ja linnades olevaid heitgaase talub keskmiselt.
Koht ökosüsteemis	Tolmeldavad putukad saavad nektarit.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Kasvatatakse vahel aedades ilutaimena, sest õied on suured ja dekoratiivsed ning taim õitseb pikaajaliselt. Leidub ka täidisõielisi vorme. Sobib omaette rühmadena ja püsilillepeenrasse. Loetakse meetaimeks.
Sarnased taimed	Õitsevat suureõielist kellukat ei aeta enamasti segamini kellegi teisega. Kes soovib äraõitsenud taime niidult üles otsida, pööraku tähelepanu lehe serva täkilisusele ja jätku meelde, et suureõielise kelluka lehte vigastades eritub lehest ohtralt piimmahla. Kes aiataimi tunneb, võrrelgu kõrvuti suureõielist kellukat ja Aasiast pärit suureõielist laikellukat - päris sarnased, eks?