Eestikeelne nimi	soopihl
Ladinakeelne nimi	Comarum palustre L. (sünonüüm Potentilla palustris (L.) Scop.)
Rahvapärased nimed	soopihlakas, varesejalg, partsijalg, partsivarbad
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda roosõielised, perekonda maran.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline poolpõõsas. Kõrgus 30-90 cm.
Õis	Õied on väheseõielises hõredas kännases. Esinevad kõrglehed. Nii õieraod kui tuped on harali liht- ja näärmekarvadega. Tupplehed tume-purpurpunased, munajad, viljumisel suurenevad. Kroonlehed tupplehtedest lühemad, kuid sama värvi. Tolmukaid palju. Õitseb mai lõpust augustini. Putuktolmleja.
Vili	Väikestest pähklikestest koosnev koguluuvili. Pähklikesed asuvad lihakaks muutunud kuhikjal õietelje pikendusel. Pähklikesi palju.
Leht	Paaritusulgjad liitlehed 2 (3) lähestikku asetseva lehekesepaariga. Taime alusel on lehed pikarootsulised, tipu pool peaaegu rootsuta. Pealt rohelised, alt sinakasrohelised ja karvased, leheserv teravahambuline. Abilehed leherootsuga pikalt liitunud, kõrvakestega.
Vars	Maapealsed varred on suuremas osas üheaastased, püstised või tõusvad, alumises osas paljad, ülemises karvased ning näärmekarvased.
Maa-alune osa	Risoom on pikk, roomav, puitunud ja sõlmekohtadel juurduv ning tugev.
Paljunemine	Paljuneb nii seemnetega kui vegetatiivselt risoomi abil.
Levik ja ohtrus	Levinud ümber põhjapooluse polaarses vööndis ja arktilistel aladel, kuid ka parasöötmes, samuti ulatub ka Lõuna-Euroopasse ja Kesk-Aasiasse. Eestis sage.
Kasvukoht	Siirde- ja madalsoos, rabas, lodu- ja soometsas, veekogude kaldaosades. Veidi lubjapelglik.
Koht ökosüsteemis	Tugeva risoomiga taimena soodustab veekogude kinnikasvamist. Tolmeldavad putukad saavad nektarit.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Meetaim. Sisaldab rohkelt parkaineid, mille tõttu on kootava toimega ravimtaim. Rahvameditsiinis kasutatakse risoomi kõhulahtisuse puhul. Lehti kogutakse õitsemise ajal, juuri septembris. Kasutatud reuma, närvi- ja liigesepõletiku ning podagra korral. Tarvitatakse viinaleotisena ja teena. Värske leht parandab hästi haavu. Kasutatakse naha parkimisel ning villa ja villaste esemete punaseks värvimisel.
Sarnased taimed	Soopihl on lähedane sugulane üksteisest raskesti eristuvatele marana liikidele. Selles paljudest liikidest koosnevas taimede kambas on soopihl lihtsate tunnustega omanäoline liik: soopihlal on paaritusulgjad pihlaka lehe taolised liitlehed, tal on suured lihakarva õied, ta kasvab iseloomulikes soostunud kasvukohtades.