Eestikeelne nimi	harilik söötreiarohi
Ladinakeelne nimi	Herniaria glabra L.
Rahvapärased nimed	lagujarohi, päevituserohi, rabanduserohi, sammaspoolehain, soolatüükarohi
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda nelgilised, perekonda söötreiarohi.
Eluvorm	Ühe- kuni mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Värvuselt kollakasroheline. Kasvab rohkete 5-20 (30) cm pikkuste maadligi surutud vartena, padjandina. Kuivatatult kumariini lõhnaga.
Õis	Väikesed mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Tupplehed on alusel liitunud, tömbitipulised. Kroonlehed enamasti puuduvad või esinevad kollakasvalkjate naaskeljate moodustistena. Õied asuvad 5-10- (15-) kaupa ülemiste lehtede kaenlas kerajates nutitaolistes õisikutes. Õite kandelehed on sarnased pärislehtede abilehtedele. Õitseb maist augustini.
Vili	Taimel on 0,6-0,7 mm pikkused ümmargused sulgviljad - pähklikesed. Seemned on läikivmustad.
Leht	Lehed on väikesed, elliptilised, rootsutud või alusel lühikeseks rootsuks ahenevad lihtlehed. Leheserv on mõnikord ripsmeline. Lehe pikkus on 2-10 mm ja laius 2-3 mm. Lehtedel on narmastunud servadega valkjad kilejad abilehed.
Vars	Varsi on mitu, nad on maadligi surutud, lamavad või harva ka tõusvad. Nad harunevad rohkesti juba alusel. Ristlõikes on varred ümmargused. Lisajuuri vartel ei teki.
Maa-alune osa	Keskmiselt arenenud sammasjuurestik on niitjate külgjuurtega.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud peaaegu kogu Euroopas, kuid ka Kaukaasias, Lääne-Siberis, Kesk- ja Väike-Aasias ning Põhja-Aafrikas, sisse viidud Põhja-Ameerikasse. Kogu Eestis sage.
Kasvukoht	Kasvab meil liivikutel, kuivadel loo- ja pärisniitudel, hõredates nõmme-, loo- ja palumetsades. Sageli ka teeservadel, söötidel ja liivastel põldudel. Eelistab liivast lubja- ja huumusevaest mulda.
Koht ökosüsteemis	Suudab hõivata kuivi kasvukohti (liivased põllud ning müüripraod).
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Ravimtaim. Rahvameditsiinis on kasutatud neeruhaiguste ja songa ravimiseks, soodustab uriinieritust. Taime kasutamist peab vältima maksa- ja sapipõiehaiguste ning sapikivitõve korral. Kasutatav ka iluaianduses kattetaimena kehva pinnasega lagedatel kohtadel. Dekoratiivne ka ripptaimena. Harva esineb põlluumbrohuna, kergesti tõrjutav.
Sarnased taimed	Harilik söötreiarohi kuulub nelgiliste sugukond ja peaaegu kõik väikest kasvu nelgilised on algajale taimesõbrale määramisel tubliks väljakutseks, teisisõnu, on päris sarnase välimusega. Harilik söötreiarohi on selles keerulises pundis meeldiv erand. Tema kollakasroheline värv, iseloomulik kasvuviis ja -koht teevad ta väga kergesti äratuntavaks.