Eestikeelne nimi	soovõhk
Ladinakeelne nimi	Calla palustris L.
Rahvapärased nimed	seavõhk, raaked, ärjakõõrikas, ports, jooksva-rohi
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda võhalised, perekonda soovõhk.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas rohttaim. Kõrgus 15-40 cm.
Õis	Õied on mõlemasugulised, kattelehtedeta, väga väikesed, koondunud ruljasse tõlvikusse, mis viljumisel suureneb märgatavalt ja muutub ovaalsemaks. Õitsemisajal on tõlvik rohekaskollane, kuni 2 cm pikk ja läbimõõduga 1,2 cm. Õisikuvarb on umbes lehtede pikkune. Õisiku alusel on õisikust veidi pikem kandeleht. Viimane on sisepinnalt valge, välispinnalt roheline, munajas, tipul pikalt teritunud. Viljumisel õisik suureneb ja on kuni 5 cm pikkune ning 2,5 cm laiune. Õitseb mais ja juunis.
Vili	Viljaks on erkpunane mari, läbimõõduga 5-8 mm. Marjas on tavaliselt 6-8 seemet. Seemned on ruljad, kuni 3 mm pikad. Seemnekest on alusel vaoline.
Leht	Pikarootsulised (kuni 30 cm) pika tupeosaga südajad kaarroodsed nahkjad lihtlehed, juurmised ja kinnituvad otse risoomile selle sõlmekohtadesse. Lehe pikkus ja laius on enam-vähem ühesugused, 5-10 cm. Värvuselt on lehed tumerohelised.
Vars	Maapealne vars puudub.
Maa-alune osa	Risoom on jäme, sõlmeline, sõlmekohtades suurte narmasjate lisajuurte kimpudega. Risoomi värvus on roheline.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt risoomi abil.
Levik ja ohtrus	Levinud laialdaselt Euraasia ja Põhja-Ameerika soistel aladel peamiselt parasvöötmes. Eestis esineb paiguti, peamiselt mandriosas.
Kasvukoht	Kasvab lodudel ja lodumetsades, soodes ja soometsades, rabaservades, ka lammimetsades ja -niitudel, järvekallastel ning mitmesugustes kraavides, vahel sooniidul.
Koht ökosüsteemis	Õied tolmlevad putukate abil. Vilju levitavad neid söövad linnud.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Värskelt on kogu taim mürgine, eriti viljad. Kuivatamisel ja keetmisel mürgisus kaob. Risoom on tärkliserikas ning seda võib kuivatatult, jahvatatult ning seejärel keedetult toiduks tarvitada. Kariloomad teda ei söö. Taim on dekoratiivne ja sobib veekogude kallaste haljastamiseks.
Sarnased taimed	Soovõhk kuulub valdavalt troopikas levinud taimesugukonda võhalised. Eestis kasvab peale soovõha looduslikult ainult üks samasse sugukonda kuuluv taim: harilik kalmus. Kui mitte arvestada õisiku kuju, on soovõhk ja kalmus väliselt väga erinevad. Ega soovõhka kellegagi segamini ajada polegi, kes taime kord looduses näinud, tunneb ta järgmine kord lihtsasti ära. Troopilistest taimedest meenutab soovõhk oma perekonnakaaslasi kallasid ja näiteks flamingolilli.