Eestikeelne nimi soovõhk
Ladinakeelne nimi Calla palustris L.
Rahvapärased nimed seavõhk, raaked, ärjakõõrikas, ports, jooksva-rohi
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda võhalised, perekonda soovõhk.
Eluvorm Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas rohttaim. Kõrgus 15-40 cm.
Õis Õied on mõlemasugulised, kattelehtedeta, väga väikesed, koondunud ruljasse tõlvikusse, mis viljumisel suureneb märgatavalt ja muutub ovaalsemaks. Õitsemisajal on tõlvik rohekaskollane, kuni 2 cm pikk ja läbimõõduga 1,2 cm. Õisikuvarb on umbes lehtede pikkune. Õisiku alusel on õisikust veidi pikem kandeleht. Viimane on sisepinnalt valge, välispinnalt roheline, munajas, tipul pikalt teritunud. Viljumisel õisik suureneb ja on kuni 5 cm pikkune ning 2,5 cm laiune. Õitseb mais ja juunis.
Vili Viljaks on erkpunane mari, läbimõõduga 5-8 mm. Marjas on tavaliselt 6-8 seemet. Seemned on ruljad, kuni 3 mm pikad. Seemnekest on alusel vaoline.
Leht Pikarootsulised (kuni 30 cm) pika tupeosaga südajad kaarroodsed nahkjad lihtlehed, juurmised ja kinnituvad otse risoomile selle sõlmekohtadesse. Lehe pikkus ja laius on enam-vähem ühesugused, 5-10 cm. Värvuselt on lehed tumerohelised.
Vars Maapealne vars puudub.
Maa-alune osa Risoom on jäme, sõlmeline, sõlmekohtades suurte narmasjate lisajuurte kimpudega. Risoomi värvus on roheline.
Paljunemine Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt risoomi abil.
Levik ja ohtrus Levinud laialdaselt Euraasia ja Põhja-Ameerika soistel aladel peamiselt parasvöötmes. Eestis esineb paiguti, peamiselt mandriosas.
Kasvukoht Kasvab lodudel ja lodumetsades, soodes ja soometsades, rabaservades, ka lammimetsades ja -niitudel, järvekallastel ning mitmesugustes kraavides, vahel sooniidul.
Koht ökosüsteemis Õied tolmlevad putukate abil. Vilju levitavad neid söövad linnud.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Värskelt on kogu taim mürgine, eriti viljad. Kuivatamisel ja keetmisel mürgisus kaob. Risoom on tärkliserikas ning seda võib kuivatatult, jahvatatult ning seejärel keedetult toiduks tarvitada. Kariloomad teda ei söö. Taim on dekoratiivne ja sobib veekogude kallaste haljastamiseks.
Sarnased taimed Soovõhk kuulub valdavalt troopikas levinud taimesugukonda võhalised. Eestis kasvab peale soovõha looduslikult ainult üks samasse sugukonda kuuluv taim: harilik kalmus. Kui mitte arvestada õisiku kuju, on soovõhk ja kalmus väliselt väga erinevad. Ega soovõhka kellegagi segamini ajada polegi, kes taime kord looduses näinud, tunneb ta järgmine kord lihtsasti ära. Troopilistest taimedest meenutab soovõhk oma perekonnakaaslasi kallasid ja näiteks flamingolilli.