Eestikeelne nimi	suur teeleht
Ladinakeelne nimi	Plantago major L.
Rahvapärased nimed	paiseleht, tiileht, teenuiad, tiiain
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda teelehelised, perekonda teeleht.
Eluvorm	Ühe-, kahe- või mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus (4) 10-34 (55) cm.
Õis	Õied on mõlemasugulised, kaheli õiekattega. Nii kroon kui tupp on liitlehised. Tupplehed elliptilised, ümardunud tipuga, 1,5-2,5 mm pikad, rohelised, laia kileja äärisega. Krooni tipmed munajad või munajassüstjad, umbes 1 mm pikkused, algul kollakasvalkjad, hiljem pruunikad. Tolmukad õisikust eemale ulatuvad, kroonist 2-2,5 korda pikemad, noorelt helelillad, harva kollased, tolmlemise järel määrdunudkollased. Õisik on 1-20 cm pikkune tähk. Õisikuraod püstised või tõusvad, õisiku alusel tihedalt karvadega kaetud. Õitseb juunist oktoobrini. Tuultolmleja.
Vili	Viljaks on munajas või koonusjas kupar, mille pikkus on 2-4 mm. Selles on tavaliselt 6-30 seemnet, mis on lapikud, pisut nurgelised, värvuselt tumepruunid, umbes 1 mm pikkused, limase väliskestaga. Tavaliselt levivad inimeste abiga viimaste jalgadele kleepudes.
Leht	Munajad või laimunajad kaarroodsed lihtlehed, mis on paljad või hõredalt karvased, terve või üksikute hammastega servaga. Kõik lehed on juurmised, asetunud spiraalselt. Leheroots võib olla labast nii pikem kui ka lühem.
Vars	Maapealne vars puudub. Õieraag on 10-40 cm pikk, püstine või pisut tõusev, kaetud lidus karvadega, tugevakiuline.
Maa-alune osa	Taimel on lühike mitteharunev risoom. Risoomist lähtuvad tihedate kimpudena narmasjad lisajuured.
Paljunemine	Paljuneb seemnete abil, mis levivad enamasti inimese jalgadele kleepunult.
Levik ja ohtrus	Levinud Lääne- ja Ida-Euroopas, Vahemeremaades, Kesk- ja Põhja-Aasias, Kaug-Idas. Inimese abiga on viidud ka kõikidele teistele mandritele peale Antraktise. Eestis inimasustuse juures sage.
Kasvukoht	Inimkaaslejana sageli muruplatsidel, jalgteedel, teeservadel, õuedel, põldudel ja prahipaikadel. Looduslikult esineb sagedamini mererannikuil, vähem looniitudel, puisniitudel, raiesmikel ja mujal. Enamasti kuivades valgusrohketes kasvukohtades.
Koht ökosüsteemis	Seemneist toituvad meil talvituvad linnud.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Leiab laia kasutamist rahvameditsiinis. Eelkõige tarvitatakse lehti verd puhastava ja verejooksu sulgeva vahendina, nii värskete kui vanade paisete raviks, samuti maksa- ja neeruhaiguste, pea- ja hambavalu ning haavade ravimisel ja unisuse vastu. Lehti kogutakse kogu suve jooksul, juunist septembrini. Tarvitatakse teena või keedisena kui röga lahtistava vahendit kopsukatarri puhul. Meditsiinis kasutatakse seemnetest tehtud keedist mao- ja soole haavandite raviks.
Sarnased taimed	Sageli ei teata, et peale suure teelehe kasvab Eestis veel mitmeid teelehe liike. Kõik nad on üldilmelt vägagi suure teelehe sarnased, aga erineva lehe kuju ja õisiku pikkusega. Üldiselt on kõik Eestis kasvavad tavalisemad teelehe liigid kergesti äratuntavad. Mõnevõrra keerukam on Winteri ja lodu-teelehega, kes kasvavad rannikul või veekogude ääres ja on suure teelehega üsna sarnased. Mõnikord loetaksegi nad suure teelehe alamliikideks.