|
Eestikeelne nimi |
suur robirohi |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Rhinanthus serotinus (Schönh.)
Oborný |
|
Rahvapärased
nimed |
kanaharjakas, kõristirohi, tass,
penningirohi |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda mailaselised,
perekonda robirohi. |
|
Eluvorm |
Üheaastane ühekojaline rohttaim,
poolparasiit. Kõrgus (10) 30-60 (75) cm. |
|
Õis |
Taimel
on
mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Nii tupp kui kroon
on
liitlehised. Tupp on kuni 1,8 cm pikk, karvadeta, serval
olevad õmblusekohad on karedad. Kroon on kahehuuleline,
kõverdunud putkeosaga, hele- või kuldkollane, kuni 2,2 cm
pikk. Krooni alumine huul on ülemisele ligi surutud ja sulgeb
nii krooni neelu. Õisik on tipmine, hõre, veidi munajate kuni
naaskeljate kandelehtedega. Õitseb maist augustini.
Putuktolmleja. |
|
Vili |
Ovaalne, umbes 1 cm pikkune lapik
kupar, mis on suletud põisjasse tuppe. Seemned tiivulised,
lamedad, kuni 5 mm pikad. |
|
Leht |
Piklik-
või
munajassüstjad
saagja
servaga
vastakuti
asetsevad
rootsutud
lihtlehed.
Lehtede
pikkus
on
1,5-7,5
cm
ja
laius
(3)
5-10
(22)
mm.
Tavaliste
suurte
lehtede
kaenlas
on
vahel
veel
1-2
(3)
paari
väikeseid
lehti. |
|
Vars |
Vars
on
püstine, lihtne, vähe või tugevasti harunev, rohkete
sõlmevahedega, väheste karvadega, sageli tumedate
pikikriipsukestega. |
|
Maa-alune osa |
Juurestik vähearenenud, kuid juured
on varustatud haustoritega, mille abil
nad
kinnituvad teiste taimede juurtele. |
|
Paljunemine |
Paljuneb seemnetega. |
|
Levik ja ohtrus |
Levinud Ida-, Kesk- ja
Lääne-Euroopas, Skandinaavias, Siberis ja Väike-Aasias,
Põhja-Ameerikas esineb ilmselt tulnukana. Eestis sage. |
|
Kasvukoht |
Kasvab erinevatel rohumaadel:
pärisniitudel, karjamaadel, puisniitudel, kuid ka jäätmaadel,
mererannal rannaniitudel ja vahel madalsoode
servaaladel, harva umbrohuna teraviljapõldudel. Võrdlemisi
lubjapelglik. Kasvab eelkõige nõrgalt happelisel pinnasel,
mille tõttu on ka viimase indikaatorliigiks. |
|
Koht ökosüsteemis |
Taim on poolparasiit, seega edukaks
kasvamiseks peab kinnituma teiste taimede juurtele ja ammutama
neist toitaineid. Peremeestaimedeks on enamasti kõrrelised.
Massilise esinemise korral nõrgestab viimaseid. Tolmeldavad
putukad saavad nektarit. |
|
Kaitse |
Ei kuulu kaitstavate taimede
nimekirja. |
|
Kasutamine |
Taim on kariloomadele värskelt
mürgine, kuid kuivatatult heina sees ohutu. Madala
söödaväärtusega, seega võib pidada teda karjamaade umbrohuks.
Mõjub nõrgestavalt ka niidu kõrrelistele. Temast vabanemiseks
on vaja heina varakult (enne robirohu seemnete valmimist)
niita või
lasta
karjal
taimed
ära
süüa, aitab ka lupjamine. Tarvitatud ravimtaimena mõnede
nahahaiguste puhul, kuid ka veterinaarias. |
| Sarnased taimed |
Robirohud
on päris keeruline taimeperekond. Ainuüks suur robirohi
jaotatakse mitmete süstemaatikut poolt vähemalt neljaks
alamliigiks: tiivutu, mägi-, suvi- ja kevad-robirohi.
Alamliikide määramine nõuab suurt kogemust ja head silma. Ka
kõigi poolt tunnustatud suure ja väikese robirohu määramine ei
ole alati lihtne. Suur robirohi öeldakse olevat suurem ja
väike robirohi väiksem, aga mida teha keskmiste isenditega?
Või suure robirohuga, kes on alles väike? Alati tasub liikide
vahel otsida neid tunnuseid, mis ei ole nii sujuvalt
üleminevad.
|