Eestikeelne nimi	suur robirohi
Ladinakeelne nimi	Rhinanthus serotinus (Schönh.) Oborný
Rahvapärased nimed	kanaharjakas, kõristirohi, tass, penningirohi
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda mailaselised, perekonda robirohi.
Eluvorm	Üheaastane ühekojaline rohttaim, poolparasiit. Kõrgus (10) 30-60 (75) cm.
Õis	Taimel on mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Nii tupp kui kroon on liitlehised. Tupp on kuni 1,8 cm pikk, karvadeta, serval olevad õmblusekohad on karedad. Kroon on kahehuuleline, kõverdunud putkeosaga, hele- või kuldkollane, kuni 2,2 cm pikk. Krooni alumine huul on ülemisele ligi surutud ja sulgeb nii krooni neelu. Õisik on tipmine, hõre, veidi munajate kuni naaskeljate kandelehtedega. Õitseb maist augustini. Putuktolmleja.
Vili	Ovaalne, umbes 1 cm pikkune lapik kupar, mis on suletud põisjasse tuppe. Seemned tiivulised, lamedad, kuni 5 mm pikad.
Leht	Piklik- või munajassüstjad saagja servaga vastakuti asetsevad rootsutud lihtlehed. Lehtede pikkus on 1,5-7,5 cm ja laius (3) 5-10 (22) mm. Tavaliste suurte lehtede kaenlas on vahel veel 1-2 (3) paari väikeseid lehti.
Vars	Vars on püstine, lihtne, vähe või tugevasti harunev, rohkete sõlmevahedega, väheste karvadega, sageli tumedate pikikriipsukestega.
Maa-alune osa	Juurestik vähearenenud, kuid juured on varustatud haustoritega, mille abil nad kinnituvad teiste taimede juurtele.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud Ida-, Kesk- ja Lääne-Euroopas, Skandinaavias, Siberis ja Väike-Aasias, Põhja-Ameerikas esineb ilmselt tulnukana. Eestis sage.
Kasvukoht	Kasvab erinevatel rohumaadel: pärisniitudel, karjamaadel, puisniitudel, kuid ka jäätmaadel, mererannal rannaniitudel ja vahel madalsoode servaaladel, harva umbrohuna teraviljapõldudel. Võrdlemisi lubjapelglik. Kasvab eelkõige nõrgalt happelisel pinnasel, mille tõttu on ka viimase indikaatorliigiks.
Koht ökosüsteemis	Taim on poolparasiit, seega edukaks kasvamiseks peab kinnituma teiste taimede juurtele ja ammutama neist toitaineid. Peremeestaimedeks on enamasti kõrrelised. Massilise esinemise korral nõrgestab viimaseid. Tolmeldavad putukad saavad nektarit.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Taim on kariloomadele värskelt mürgine, kuid kuivatatult heina sees ohutu. Madala söödaväärtusega, seega võib pidada teda karjamaade umbrohuks. Mõjub nõrgestavalt ka niidu kõrrelistele. Temast vabanemiseks on vaja heina varakult (enne robirohu seemnete valmimist) niita või lasta karjal taimed ära süüa, aitab ka lupjamine. Tarvitatud ravimtaimena mõnede nahahaiguste puhul, kuid ka veterinaarias.
Sarnased taimed	Robirohud on päris keeruline taimeperekond. Ainuüks suur robirohi jaotatakse mitmete süstemaatikut poolt vähemalt neljaks alamliigiks: tiivutu, mägi-, suvi- ja kevad-robirohi. Alamliikide määramine nõuab suurt kogemust ja head silma. Ka kõigi poolt tunnustatud suure ja väikese robirohu määramine ei ole alati lihtne. Suur robirohi öeldakse olevat suurem ja väike robirohi väiksem, aga mida teha keskmiste isenditega? Või suure robirohuga, kes on alles väike? Alati tasub liikide vahel otsida neid tunnuseid, mis ei ole nii sujuvalt üleminevad.