Eestikeelne nimi | harilik tamm | |
Ladinakeelne nimi | Quercus robur L. | |
Rahvapärased nimed | hiiepuu, talitamm, suvitamm, lesetamm | |
Süstemaatiline kuuluvus | Kuulub sugukonda pöögilised, perekonda tamm. | |
Eluvorm | Heitlehine ühekojaline lehtpuu. Kõrgus 30-40 (50) m, vanus kuni 2000 a. | |
Õis | Õied lahksugulised. Isasõied koondunud kollakasroheliseks 3-6 cm pikkuseks rippuvaks urvaks. Emasõied isasõitest kõrgemal, punakal varrel, kolmepesalise sigimikuga, igas 2 seemnealget. Õitseb lehtimise ajal, mai lõpul ja juuni algul. Tuultolmleja. Seemnealged valmivad ja viljastuvad paar kuud hiljem. | |
Vili | Üheseemneline pähkel puitunud kestaga, nimetatakse sagedamini tõruks, 1,5-3,5 cm pikk, ovaalse kujuga, läikivpruun, sooneline. Seemneaastad enamasti 4-8 a. järel. | |
Leht | Äraspidimunajad, sulghõlmised, ümardunud hõlmatippudega lihtlehed. Pikkus 4-14 cm, laius 2-8 cm. Suvel muutuvad väga nahkseteks, pealt tumerohelised ja läikivad, alt helerohelised. Osal puudel jäävad lehed külge kogu talveks. Kõdunevad aeglaselt parkainete suure sisalduse tõttu. Oksale kinnituvad vahelduvalt, oksa tipul väga tihedalt. | |
Vars | Koor noorelt sile, oliivpruun, hiljem hallikaspruun või peaaegu must, vanadel puudel paks, sügavate pikilõhedega korp. Vabalt kasvades algavad oksad maapinna lähedalt, puistus laasub hästi. Tüve diameeter 1-1,5 m, maailma jämedamatel 4,5 ja Eesti jämedaimal 2,3 m. | |
Maa-alune osa | Sügavale tungiv peajuur, kaugele ulatuvate külgjuurtega. | |
Paljunemine | Paljuneb peamiselt tõrudega, mis võivad idaneda heades tingimustes juba samal sügisel. Nooremas eas uueneb vegetatiivselt kännuvõsudega. | |
Levik ja ohtrus | Kasvab suuremas osas Euroopast ning Aasia lääneosas, sisse viidud Põhja-Ameerikasse ning Uus-Meremaale. Eestis leidub tavaline, enam Lääne-Eestis. | |
Kasvukoht | Puisniitudel, salumetsas, loodudel, vähem ja tagasihoidlikemates mõõtmetes ka teistes kooslustes. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab huumusrikkaid liivsavimuldi, ei talu liigniiskust. Tundlik ülavarju suhtes, kuid külgvarju talub, viimane soodustab sirge ja pika tüve moodustumist. Pole meil päris külmakindel, eriti ohustavad kevadised hiliskülmad. | |
Koht ökosüsteemis |
Tõrud on toiduks metsloomadele ja
-lindudele (metssiga, orav, rähnid). Lehti söövad näiteks
tammekedrikud. Hulgaliselt seenkahjureid. |
|
Kaitse | Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Tammikute pindala on raiumise tõttu tunduvalt vähenenud. | |
Kasutamine |
Tõrudest on tehtud jahu leivateoks
ja kohvi aseaineks. Puit on väga hinnaline, kõva, aastarõngad
on selgesti nähtavad. Vees seistes muutub tumedaks ja eriti
vastupidavaks (must tamm). Kasutatakse mööbli, uste,
dekoratiivesemete, vaatide, parketi, vineeri ja
põllumajandusmasinate osade tootmiseks, sageli vesiehitustes.
Haljastuses kasutatakse peale hariliku
tamme mitmeid dekoratiivvorme, näiteks püramiidjat. Koort
kogutakse noortelt võsudelt ravimiks kõhulahtisuse korral,
koorekeedist suuõõnepõletike ja nahalöövete
vastu ning põletushaavade raviks. Paljud tammed on olnud
ohvripuudeks ja tammepärg võidu sümboliks. Tammeleht on
looduskaitse sümbol Eestis. |
|
Sarnased taimed | Eestis võib parkides harva kohata erinevaid tammeliike, aga kõige tavalisem on kindlasti harilik tamm. Ka üsna levinud püramiidja võraga ja punaste lehtedega tammed on hariliku tamme varieteedid, mitte iseseisvad liigid. Tammede lähisugulased on pöögid, kes on väga tavalised Euroopa soojemates piirkondades, Eestis kohtab neid pigem harva. Küll võib Eestis kohata valgepööki, aga tähelepanu! Valgepöök on hoopis kase sugulane ja massiivse võraga pöökide ja tammedega pole tal palju ühist. |