Eestikeelne nimi	harilik toomingas
Ladinakeelne nimi	Prunus padus L.
Rahvapärased nimed	tumilgas, tuum, toom, meied
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda roosõielised, perekonda toomingas.
Eluvorm	Mitmeaastane heitlehine lehtpuu, tihedas metsas sageli põõsakujulisena. Ühekojaline. Kõrgus kuni 16 m.
Õis	Õied 10-12 cm pikkustes rippuvates kobarates. Valged, tugeva uimastava lõhnaga, viietised, kellukja õiepõhjaga. Õiekate kaheli. Õitseb mai lõpul ja juuni algul.
Vili	Läikivmust luuvili, kerajas, läbimõõt 0,7-0,8 cm, suure seemnega, viljaliha roheline, söödav. Valmivad augustis ja septembris, levivad lindude abil.
Leht	Piklikelliptilised terava tipuga, teravsaagja servaga, sulgroodsed vahelduvad lihtlehed. Paljad, veidi kortsulised, pealt tumerohelised, alt helerohelised, pikkus 4-10 cm ja laius 2-6 cm. Leheroots kuni 1,5 cm pikk, punakas ja lehelaba lähedal kahe suure tumepunase näärmega.
Vars	Tüvi rohkesti harunev, koor mustjashall, tuhm, läbimõõt kuni 40 cm. Noored võrsed läikivad ja oliivrohelised, hiljem muutuvad punakaspruunideks, iseloomulike valkjaskollaste kriipsudega. Koorel, puidul kui ka lehtedel on iseloomulik vänge lõhn ja maitse. Pungad näivad triibulised, sest soomused on tumepruunid, kuid soomuste servad on helepruunid.
Maa-alune osa	Keskmiselt arenenud sammasjuurestik.
Paljunemine	Paljuneb peamiselt seemnetega, kuid uueneb ka kännu- ning juurevõsust.
Levik ja ohtrus	Levinud väga laialt Euroopas ja Aasias, Himaalajas tõuseb maksimaalkõrgusele: 3600 m, samuti sisse viidud Põhja-Ameerikasse. Eestis tavaline.
Kasvukoht	Võsastikes, kuuse-lehtpuu segametsades, jõe- ja ojakallastel, metsaservades, eelkõige salu- ja lodumetsades, puisniitudel. Harilikult alumises puurindes või põõsarindes. Eelistab niiskemaid, kuid liikuva põhjaveega viljakate muldadega kasvukohti. Külmakindel. Noorelt varjutaluv, vanemas eas muutub valguselembeseks. Võrdlemisi aeglase kasvuga.
Koht ökosüsteemis	Toomingal esineb kahjuritest näiteks toominga-võrgendikoi. Kuulub pinnast parandavate liikide hulka, lehed sisaldavad rohkesti mineraalaineid (lämmastikku, kaaliumi, kaltsiumi) ja kõdunevad kiiresti.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Puit kollakaspruun, pehme, sitke, kasutatakse põllumajanduses ja tisleritöödes. Lehed sisaldavad rikkalikult C-vitamiini. Nii lehed, õied kui ka koor eritavad rikkalikult fütontsiide. Peamine on siiski dekoratiivne tähtsus, eriti ilus kevadisel õitsemise ajal. On olemas roosade õitega ja täidisõielisi vorme. Vilju kasutatakse ravimina. Teed juuakse eelkõige kõhulahtisuse korral. Lehtedest ja õitest tehtud tee on palavikuvastase toimega. Rahvameditsiinis on kasutatud ka koort.
Sarnased taimed	Kuigi Eestis kasvab pärismaise liigina ainult üks toomingaliik, harilik toomingas, ja paari võõramaist võib harva kohata aedades, kasvab Eestis sellegipoolest ohtralt toominga lähisugulasi. Viimasel ajal paigutavad taimesüstemaatikud toominga ploomipuu (Prunus) suurde perekonda. Ploomipuu perekonda kuuluvad lisaks tuntud viljapuudele ka näiteks kreegid ja paljud teised, kohalikest liikidest juba mainitud toomingas aga ka laukapuu. Suur ja segane kamp! Kõigi nende silmapaistev ühine tunnus on luuvili, ploomitaoline vili.