|
Eestikeelne nimi |
harilik tõrvalill |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Lychnis viscaria L. |
|
Rahvapärased
nimed |
tõrvanelk, tõrvakann, unilill,
kurjakubjapisarad |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda nelgilised,
perekonda tulinelk. |
|
Eluvorm |
Mitmeaastane ühekojaline rohttaim.
Kõrgus 30-60 (70) cm. |
|
Õis |
Mõlemasugulised kaheli õiekattega
õied. Tupp on putkjas, kuni 1,2 cm pikkune, võrkjas, 10 rooga.
Kroonlehed punakad, roosad või lillakaspunased, harva valged,
umbes 1,5 cm pikkused, äraspidimunajad, tavaliselt
sisselõikega tipul. Kroonlehtede alusel on 2 liset, need
moodustavad lisakrooni. Õied asuvad 5-7-kaupa osaõisikutes,
mis moodustavad suurema hõreda kobara. Õite alusel on punakad
kileja ripsmelise äärega kandelehed. Õitseb mai lõpust
juulini. |
|
Vili |
Munajas kupar. Seemned on neerjad,
peenelt krobelised. Seemned valmivad juuli lõpust augustini. |
|
Leht |
Süstjad pikalt aheneva tipuga
lihtlehed. Juurmised lehed kodarikuna, varrelehed on vastakud,
lühikeseks ripsmeliseks tupeks kokkukasvanud alusega.
Varrelehtede pikkus 4-7 cm ja laius 4-6 mm. Juurmised lehed
ahenevad rootsuks, varrelehed on rootsutud. |
|
Vars |
Vars on püstine, paljas või hõredate
karvadega kaetud, värvuselt roheline või sageli punakas.
Ülemiste sõlmekohtade alusel on ta tume ja kleepuv. Tavaliselt
on vars lihtne, kuid harvem võib ka ülemises osas veidi
haruneda. |
|
Maa-alune osa |
Risoom on mitmepealine ja sügavale
tungivate lisajuurtega. |
|
Paljunemine |
Paljuneb seemnetega. Paljundatakse
ka puhmikute jagamise teel. |
|
Levik ja ohtrus |
Levinud peaaegu kogu Euroopas,
puudub vaid lõunapoolsetes piirkondades, samas leidub ka
Lääne-Siberis ja Kesk-Aasias ning Kaukaasias. Eestis sage,
kohati moodustab suuri kogumikke. |
|
Kasvukoht |
Kasvab liivikutel, küngastel ja
nõlvadel, sealhulgas nii päris- kui looniitudel, ka
puisniitudel, samuti hõredate loo- ja palumetsade servaaladel.
Harva leidub ka umbrohuna ristikupõldudel. Eelistab lubjavaest
liivakat pinnast. |
|
Koht ökosüsteemis |
Liblikad tolmeldavad õisi.
|
|
Kaitse |
Ei kuulu kaitstavate taimede
nimekirja. |
|
Kasutamine |
Taime võib kastutada kuivade
liivaste lagedate alade
haljastamiseks, eriti dekoratiivne on paarinädalasel massilise
õitsemise ajal juuni algul. |
| Sarnased taimed |
Sarnaneb
käokanniga, millel on palju lõhestunumad kroonlehed, vars ei
kleepu, õieraod on hulga pikemad. |