Eestikeelne nimi	tupp-villpea
Ladinakeelne nimi	Eriophorum vaginatum L.
Rahvapärased nimed	mustapea, valgepea, sootups, ilvespea
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda lõikheinalised, perekonda villpea.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohtaim. Kõrgus 30-80 cm. Kasvab kuni 40 cm kõrguste mätastena.
Õis	Õitsemisajal on pähik munajas või piklik, kuni 2 cm pikkune ja kuni 1,2 cm läbimõõduga. Tolmukotid on kollased, mistõttu õitsev pähik paistab kollakas. Pähiku alusel on viljatud kilejad hallikad kattelehed. Õiekate on lihtne, hallikas, kilejas, peente valgete karvakestega. Karvakesed säiluvad ka viljade valmimisel, mil nende pikkus on 1,5-3 cm. Need on sügisel sageli kollakasbeežid ja siidjalt läikivad. Õitseb aprillis ja mais.
Vili	Väike, äraspidimunajas, veidi lapikult kolmekandiline, lühikese nokaga pähklike. Viljad valmivad juulis.
Leht	Taimel on arvukalt niitjaid juurmisi lehti, mille pikkus on 30-40 cm. Need on kolmekandilised, kantidel veidi karedad, kuni 1 mm laiused. Varre alusel on labata või väga lühikese labaga lehetuped, mis muutuvad sügisel tavaliselt lillakaspunasteks. Ka juurmistel lehtedel on ühest küljest avatud, kiududega, punakaspruunid kuni helepruunid lehetuped.
Vars	Varsi on ühel taimel väga palju, nad on püstised, siledad, pikivaolised, alusel ruljad ja ülal nürilt kolmekandilised.
Maa-alune osa	Risoom on väga lühike.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud Euroopas kuni rabade leviku lõunapiirini, ka Siberis, Kaug-Idas ja Kaukaasias, Jaapanis ja Põhja-Ameerikas. Eestis sobivatel kasvukohtadel väga sage, kohati massiline, vähem tavaline läänesaartel.
Kasvukoht	Kasvab peamiselt turbapinnasel: rabades, madal- ja siirdesoos, rabastuvates lodumetsades ja männikutes.
Koht ökosüsteemis	Taim on küllaltki tähtis turba moodustaja.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Omab tähtsust turbakihi moodustajana. Pähikutest saadavat villkarva on kasutatud tekstiilitööstuses, tavaliselt siiski segatuna villa, siidi või peenvillaga. Kasutatakse ka soojusisolatsiooniks. Tundraaladel oma tähtsust põhjapõtrade kevadise ja talvise lisasöödana, parasvöötmes söödataimena tähtsust ei oma.
Sarnased taimed	Tupp-villpea on nelja Eestis kasvava villpea liigi hulgas kergesti äratuntav, sest tema on ainus, kelle varre tipus on ainult üks villatutti meenutav õisik (pähik). Teistel villpeadel on pähikuid varre otsas rohkem. Tupp-villpea kasvab tugevate mätastena. Tugeva mätta teeb rabas ka raba-jänesevill, aga temal ei ole õisikus kunagi pikki karvu.