Eestikeelne nimi	ujuv penikeel
Ladinakeelne nimi	Potamogeton natans L.
Rahvapärased nimed	koerakeel, koerakeelmerohud, vähiein, konnakapsad, kuduhein
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda penikeelelised, perekonda penikeel.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline veetaim. Pikkus (0,3) 0,5-1,5 m.
Õis	Mõlemasugulised lihtsa õiekattega neljatised õied. Õiekattelehed rohekad. Õied on koondunud (3) 4-5 (6) cm pikkusteks tähkadeks, mis asuvad pikkadel jämedatel raagudel. Õitseb juuni algusest augustini.
Vili	Suhteliselt suured, kuni 5 mm pikkused ja 3 mm kõrgused, oliivrohelised kuni rohekasbeežid, väga hea ujuvusega ning levivad nii vee abil. Taimel areneb enamasti arvukalt vilju. Viljad valmivad alates juuli esimesest poolest.
Leht	Taimel on peamiselt kahesuguseid terveservalisi lihtlehti. Veesisesed lehed on taandarenenud labaga, kitsad, rootsutaolised, rööproodsed. Nende pikkus on (15) 20-35 (50) cm ja laius (1) 2-3 mm. Vahel on neil tipuosas ka väike laba. Veesisesed lehed kõdunevad harilikult juba õitsemise ajaks. Ujulehed on laiad, munajad, vooluvees kuni süstjad, ümardunud alusega ja lühidalt teritunud tipuga, pikarootsulised, kaarroodsed. Nad kujunevad arvukalt nii peavarrel kui ka selle külgharudel. Ujulehtede labad on harilikult pruunikad, nahkjad. Nende pikkus on (4) 7-10 (13) cm ja laius (1,5) 3-4,5 (6) cm. Lehtede rootsud on sitked ja jäigad, ülaosas omapärase “liigesega”, mis labal oma asendit rootsu suhte kergesti muuta. Lehtede alusel on väga pikad abilehed (kuni 12 (19) cm). Nad on noorelt rohelised, heledate kilejate ääristega, hiljem koltunud.
Vars	Vars on ruljas, väga pikk, kuid nõrk. Teda hoiavad vertikaalasendis veepinnal ujuvad lehed. Enamasti on vars lihtne, vahel ülemises osas mõne haruga.
Maa-alune osa	Risoom on pikalt roomav, harunenud.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega, kogumik laieneb risoomi abil.
Levik ja ohtrus	Väga laia levilaga liik, kes esineb peaaegu kogu põhjapoolkeral. Puudub vaid polaaraladel. Eestis kõikjal tavaline.
Kasvukoht	Kasvab kõikvõimalikes mageveekogudes. Vee omaduste suhtes on kõige leplikum penikeeleliik. Talub ka ajutist kuivalejäämist.
Koht ökosüsteemis	Taim moodustab ulatuslikke tihedalt veepinda katvaid kogumikke ja on nii varjupaigaks paljudele veeloomadele ning kinnituspaigaks konnakudule. Penikeel on ka toiduks mõnedele kalaliikidele ning arvukatele väiksematele veeloomadele. Taime vilju söövad meelsasti veelinnud. Toitaineterikastes veekogudes põhjustab kinnikasvamist.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Ei oma praktilist väärtust. Kohati võib kõne alla tulla kasutamine loomasöödana või põldude haljasväetisena. Võib põhjustada veekogude kinnikasvamist.
Sarnased taimed	Enamus penikeeli on ainult veesiseste lehtedega ja veepinnale ulatuvad vaid õisikud. Penikeelte määramine käib peamiselt lehtede ja varte tunnuste järgi. Ujulehtedega (vee pinnal ujuvad lamedad lehed) penikeeli on kolm. Lisaks ujuvale penikeelele ka ruske ja hein-penikeel. Üldiselt on penikeeled keeruline taimede perekond, kelle määramine tahab pühendumist. Penikeeltele mõneti sarnased taimeperekonnad on samuti veesisesed haneheinad ja heinmudad.