Eestikeelne nimi | harilik ussilakk | |
Ladinakeelne nimi | Paris quadrifolia L. | |
Rahvapärased nimed | ussimari, hooramari, hundimari, kihvtimari, rabanduserohi, sinisevilirohi, villimari | |
Süstemaatiline kuuluvus | Kuulub sugukonda upsuõielised, perekonda ussilakk. | |
Eluvorm | Mitmeaastane suvehaljas ühekojaline rohttaim. Kõrgus 18-45 cm. | |
Õis | Vaid üks tipmine õis. Õiekate lihtne, lahklehine, koosneb (6) 8-10 (12) lehest. Välimised õiekattelehed rohelised, sisemised kollakasrohelised, kujult lineaalsed. Õitseb mais ja juunis. | |
Vili | Paljuseemneline peaaegu kerajas kirsisuurune mari. Värvuselt mustjassinine, sageli vahakirmega kaetud. Seemned poolkerajad, kurrulised, pruunid kuni hallikaspruunid. Vili on ebameeldiva maitsega, väga mürgine. | |
Leht | Varre tipus männasena 4 (5-8) äraspidimunajat terava tipuga terveservalist lihtlehte. Pealt rohiroheline, alt veidi heledam. Pikkus 6-13 cm, laius 3-8,5 cm. Leheroots väga lühike. | |
Vars | Vars on püstine, tipus harilikult 4 lehega. Allosas valkjas, kilejate tuppedega kaetud, keskosas pruunikaslillaks ja ülaosas rohekaspruunikas. | |
Maa-alune osa | Risoom on pikk, peenike, harunev, soomustega kaetud. Narmasjuurestik suhteliselt nõrgalt arenenud. | |
Paljunemine | Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt risoomi abil. | |
Levik ja ohtrus | Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Skandinaavias, Islandil, Väike-Aasias, Kesk-Aasias, ka Siberis. Eestis tavaline. | |
Kasvukoht | Salu-, laane-, lodumetsas, puisniitudel. Metsades rohurindes, valgemates kohtades põõsaste varjus. Varjulembene, suhteliselt niiskete kasvukohtade taim. | |
Koht ökosüsteemis | Tolmeldajateks on putukad, nektarit ei ole õies palju, küll aga õietolmu. | |
Kaitse | Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. | |
Kasutamine | Kõik
taime osad on mürgised. Toimib südamele, kesknärvisüsteemile
ja seedeteede limaskestadele. Põhjustab kõhuvalu, oksendamist,
kõhulahtisust, peapööritust, uimasust ja peavalu, samuti põie
ja soolte valusaid kokkutõmbeid ning silmapupillide ahenemist.
Taimes sisalduvad mürgid hävitavad vere punaliblesid ning
põhjustavad krampe ja halvatust. Suurema annuse puhul võib
mürgistus lõppeda surmaga. Raskemaid mürgistusi on esinenud
marjade söömisel. On kasutatud ravimtaimena kopsutuberkuloosi
ja närvivalude puhul, homöopaatias peavalu, närvivalu,
kõripõletiku ja bronhiidi raviks. Ei soovitata kasutada
mürgisuse tõttu ravimiseks. |
|
Sarnased taimed | Ussilakal
on iseloomulik neljast männasena kasvavast lehest koosnev
lehestik, neljale lehele viitab ka taime ladinakeelne
liiginimi quadrifolia, neli lehte. Aga looduses võib
kohata ka kolme lehega isendeid. Lehti võib männases olla ka
viis, kuus, seitse või isegi kaheksa - kõik nad on ikka
seesama liik, ussilakk. Ussilakaga välimuselt sarnaseid liike
Eesti looduses ei kasva. |