Eestikeelne nimi	harilik ussilakk
Ladinakeelne nimi	Paris quadrifolia L.
Rahvapärased nimed	ussimari, hooramari, hundimari, kihvtimari, rabanduserohi, sinisevilirohi, villimari
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda upsuõielised, perekonda ussilakk.
Eluvorm	Mitmeaastane suvehaljas ühekojaline rohttaim. Kõrgus 18-45 cm.
Õis	Vaid üks tipmine õis. Õiekate lihtne, lahklehine, koosneb (6) 8-10 (12) lehest. Välimised õiekattelehed rohelised, sisemised kollakasrohelised, kujult lineaalsed. Õitseb mais ja juunis.
Vili	Paljuseemneline peaaegu kerajas kirsisuurune mari. Värvuselt mustjassinine, sageli vahakirmega kaetud. Seemned poolkerajad, kurrulised, pruunid kuni hallikaspruunid. Vili on ebameeldiva maitsega, väga mürgine.
Leht	Varre tipus männasena 4 (5-8) äraspidimunajat terava tipuga terveservalist lihtlehte. Pealt rohiroheline, alt veidi heledam. Pikkus 6-13 cm, laius 3-8,5 cm. Leheroots väga lühike.
Vars	Vars on püstine, tipus harilikult 4 lehega. Allosas valkjas, kilejate tuppedega kaetud, keskosas pruunikaslillaks ja ülaosas rohekaspruunikas.
Maa-alune osa	Risoom on pikk, peenike, harunev, soomustega kaetud. Narmasjuurestik suhteliselt nõrgalt arenenud.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt risoomi abil.
Levik ja ohtrus	Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Skandinaavias, Islandil, Väike-Aasias, Kesk-Aasias, ka Siberis. Eestis tavaline.
Kasvukoht	Salu-, laane-, lodumetsas, puisniitudel. Metsades rohurindes, valgemates kohtades põõsaste varjus. Varjulembene, suhteliselt niiskete kasvukohtade taim.
Koht ökosüsteemis	Tolmeldajateks on putukad, nektarit ei ole õies palju, küll aga õietolmu.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Kõik taime osad on mürgised. Toimib südamele, kesknärvisüsteemile ja seedeteede limaskestadele. Põhjustab kõhuvalu, oksendamist, kõhulahtisust, peapööritust, uimasust ja peavalu, samuti põie ja soolte valusaid kokkutõmbeid ning silmapupillide ahenemist. Taimes sisalduvad mürgid hävitavad vere punaliblesid ning põhjustavad krampe ja halvatust. Suurema annuse puhul võib mürgistus lõppeda surmaga. Raskemaid mürgistusi on esinenud marjade söömisel. On kasutatud ravimtaimena kopsutuberkuloosi ja närvivalude puhul, homöopaatias peavalu, närvivalu, kõripõletiku ja bronhiidi raviks. Ei soovitata kasutada mürgisuse tõttu ravimiseks.
Sarnased taimed	Ussilakal on iseloomulik neljast männasena kasvavast lehest koosnev lehestik, neljale lehele viitab ka taime ladinakeelne liiginimi quadrifolia, neli lehte. Aga looduses võib kohata ka kolme lehega isendeid. Lehti võib männases olla ka viis, kuus, seitse või isegi kaheksa - kõik nad on ikka seesama liik, ussilakk. Ussilakaga välimuselt sarnaseid liike Eesti looduses ei kasva.