| Eestikeelne
nimi |
harilik ussilakk |
 |
| Ladinakeelne
nimi |
Paris quadrifolia
L. |
| Rahvapärased
nimed |
ussimari, hooramari,
hundimari, kihvtimari, rabanduserohi, sinisevilirohi,
villimari |
| Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda
upsuõielised, perekonda ussilakk. |
| Eluvorm |
Mitmeaastane
suvehaljas ühekojaline rohttaim. Kõrgus 18-45 cm. |
| Õis |
Vaid üks
tipmine õis. Õiekate lihtne, lahklehine, koosneb (6) 8-10 (12)
lehest. Välimised õiekattelehed rohelised, sisemised
kollakasrohelised, kujult lineaalsed. Õitseb mais ja juunis. |
| Vili |
Paljuseemneline
peaaegu kerajas kirsisuurune mari. Värvuselt mustjassinine,
sageli vahakirmega kaetud. Seemned poolkerajad, kurrulised,
pruunid kuni hallikaspruunid. Vili on ebameeldiva maitsega,
väga mürgine. |
| Leht |
Varre
tipus männasena 4 (5-8) äraspidimunajat terava tipuga
terveservalist lihtlehte. Pealt rohiroheline, alt veidi
heledam. Pikkus 6-13 cm, laius 3-8,5 cm. Leheroots väga
lühike. |
| Vars |
Vars on
püstine, tipus harilikult 4 lehega. Allosas valkjas, kilejate
tuppedega kaetud, keskosas pruunikaslillaks ja ülaosas
rohekaspruunikas. |
| Maa-alune osa |
Risoom
on pikk, peenike, harunev, soomustega kaetud. Narmasjuurestik
suhteliselt nõrgalt arenenud. |
| Paljunemine |
Paljuneb
seemnetega ja vegetatiivselt risoomi abil. |
| Levik ja
ohtrus |
Kesk- ja
Lõuna-Euroopas, Skandinaavias, Islandil, Väike-Aasias,
Kesk-Aasias, ka Siberis. Eestis tavaline. |
| Kasvukoht |
Salu-,
laane-, lodumetsas, puisniitudel. Metsades rohurindes,
valgemates kohtades põõsaste varjus. Varjulembene, suhteliselt
niiskete kasvukohtade taim. |
| Koht
ökosüsteemis |
Tolmeldajateks
on putukad, nektarit ei ole õies palju, küll aga õietolmu. |
| Kaitse |
Ei kuulu
kaitstavate taimede nimekirja. |
| Kasutamine |
Kõik
taime osad on mürgised. Toimib südamele, kesknärvisüsteemile
ja seedeteede limaskestadele. Põhjustab kõhuvalu, oksendamist,
kõhulahtisust, peapööritust, uimasust ja peavalu, samuti põie
ja soolte valusaid kokkutõmbeid ning silmapupillide ahenemist.
Taimes sisalduvad mürgid hävitavad vere punaliblesid ning
põhjustavad krampe ja halvatust. Suurema annuse puhul võib
mürgistus lõppeda surmaga. Raskemaid mürgistusi on esinenud
marjade söömisel. On kasutatud ravimtaimena kopsutuberkuloosi
ja närvivalude puhul, homöopaatias peavalu, närvivalu,
kõripõletiku ja bronhiidi raviks. Ei soovitata kasutada
mürgisuse tõttu ravimiseks.
|
| Sarnased taimed |
Ussilakal
on iseloomulik neljast männasena kasvavast lehest koosnev
lehestik, neljale lehele viitab ka taime ladinakeelne
liiginimi quadrifolia, neli lehte. Aga looduses võib
kohata ka kolme lehega isendeid. Lehti võib männases olla ka
viis, kuus, seitse või isegi kaheksa - kõik nad on ikka
seesama liik, ussilakk. Ussilakaga välimuselt sarnaseid liike
Eesti looduses ei kasva.
|