|
Eestikeelne nimi |
harilik ussitatar |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Polygonum bistorta L.
(sünonüüm Bistorta officinalis Delarbre)
|
|
Rahvapärased
nimed |
lambakeel, tulihein, ussitater,
Kirbo rohi |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda tatralised,
perekonda kirburohi. |
|
Eluvorm |
Mitmeaastane ühekojaline rohttaim.
Kõrgus (26) 30-80 cm. |
|
Õis |
Mõlemasugulised lihtsa õiekattega
õied. Õiekate on roosa, peaaegu aluseni vabade lehekestega.
Õitsemisel on
õiekattelehtede pikkus kuni 3,5 mm, viljumisel kuni 5 mm. Õied
on koondunud tipmisesse, väga tihedasse ruljasse ebapeajasse
õisikusse, mille pikkus on kuni 5 (6,4) cm ja läbimõõt
õitsemisel 1-1,3 cm, viljumisel 1,5-1,7 cm. Osaõisikutel on
pruunikad kilejad pika teritunud tipuga kandelehed. Õitseb
juunist augustini, üksikud taimed kuni oktoobrini.
Putuktolmleja. |
|
Vili |
Teravalt kolmekandiline pähkel,
värvuselt läikivpruun, viljapind sile. Pähkli tipp ulatub
õiekattelehtede vahel välja. Vilja pikkus on kuni 4 mm ja
laius umbes 2,5 mm. Seemned valmivad juuli lõpul ja augustis. |
|
Leht |
Suured rootsulised lihtlehed,
esinevad nii juurmised kui ka varrelehed. Leheserv on terve,
sageli veidi lainjas. Värvuselt on lehed pealt tumerohelised,
alt heledamad, sinakasrohelised. Juurmiste ja alumiste
varrelehtede laba on piklikult munajas kui süstjas, kuni 16
(19) cm pikk ja 5,5 (9) cm lai, alusel tömp või veidi südajas,
tipul lühidalt teritunud. Leheroots pikk (kuni 24 cm) ja
lehelaba poolses osas tiivuline. Keskmised varrelehed on
väiksemad ja peaaegu lineaalsed. Lehtede alusel on pikk
pruunikas tõri, alumistel lehtedel on tema pikkus kuni 9 cm,
ülemistel kuni 4 cm. |
|
Vars |
Maapealseid varsi on enamasti 2 või
3. Nad on harunemata, püstised, karvadeta, 4-6 lehega. |
|
Maa-alune osa |
Risoom on jäme, S-kujuline, ülaosas
kaetud vanade lehtede jäänustega, 1-1,5 cm läbimõõdus, pealt
mustjaspunane, ristlõikel aga punakas või roosakas. Risoomil
on ka küllaltki tugevad lisajuured. Risoom paikneb vaid 2-3 cm
sügavusel, lisajuured tungivad kuni 15 cm sügavusele. |
|
Paljunemine |
Paljuneb seemnetega ja
vegetatiivselt maa-aluste võsundite abil. |
|
Levik ja ohtrus |
Levinud laialdaselt Euroopa ja Aasia
arktilises ning parasvöötmes, harvem kultiveeritult
Põhja-Ameerikas. Eestis paiguti, sagedamini Lõuna- ja
Kagu-Eestis. |
|
Kasvukoht |
Kasvab niisketel ja soistel päris-
ning lamminiitudel, samuti sooniitudel, ka puisniitudel.
Niiskuselembene. |
|
Koht ökosüsteemis |
Tolmeldavad putukad saavad taime
rohkeõielistest õisikutest rikkalikult nektarit. |
|
Kaitse |
Ei kuulu kaitstavate taimede
nimekirja. |
|
Kasutamine |
Risoom sisaldab parkaineid,
glükoosi, tärklist jm. Sellest valmistatud pulbrit või keedist
kasutatakse meditsiinis kõhulahtisuse ja düsenteeria korral,
ekstrakti aga välispidiselt igemepõletiku puhul. Lahjendatult
kasutatakse ekstrakti haavade määrimiseks. Varematel aegadel
on kasutatud
maohammustuse vastu, kuid raviv toime puudub. Toiduks
tarvitatakse noori lehti, risoomi võib kasutada ka tee ase-
või täiteainena. Risoomist on valmistatud tinti ja
mitmesuguseid värvaineid. Hea meetaim. Pika õitseaja ja suurte
tihedate õisikute tõttu ka kasutatav iluaianduses, sobib
niisketesse pargiosadesse ja veekogude lähedusse. |
| Sarnased taimed |
Ussitatrale
on mõnevõrra sarnased vesi-kirburohi ja pung-kirburohi.
Esimene kasvab väga sageli “jalgupidi” vees, teisel on õisikus
iseloomulikud sigipungad, kummalgi ei ole ussitatrale väga
iseloomulikke pika tiivulise rootsuga alt ja pealt erinevat
värvi juurmisi lehti. Ussitatra pikad tihedad õisikud on nii
silmapaistvad, et võivad eemalt vaadates peaaegu orhideede
pähe minna. |