Eestikeelne nimi	harilik ussitatar
Ladinakeelne nimi	Polygonum bistorta L. (sünonüüm Bistorta officinalis Delarbre)
Rahvapärased nimed	lambakeel, tulihein, ussitater, Kirbo rohi
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda tatralised, perekonda kirburohi.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus (26) 30-80 cm.
Õis	Mõlemasugulised lihtsa õiekattega õied. Õiekate on roosa, peaaegu aluseni vabade lehekestega. Õitsemisel on õiekattelehtede pikkus kuni 3,5 mm, viljumisel kuni 5 mm. Õied on koondunud tipmisesse, väga tihedasse ruljasse ebapeajasse õisikusse, mille pikkus on kuni 5 (6,4) cm ja läbimõõt õitsemisel 1-1,3 cm, viljumisel 1,5-1,7 cm. Osaõisikutel on pruunikad kilejad pika teritunud tipuga kandelehed. Õitseb juunist augustini, üksikud taimed kuni oktoobrini. Putuktolmleja.
Vili	Teravalt kolmekandiline pähkel, värvuselt läikivpruun, viljapind sile. Pähkli tipp ulatub õiekattelehtede vahel välja. Vilja pikkus on kuni 4 mm ja laius umbes 2,5 mm. Seemned valmivad juuli lõpul ja augustis.
Leht	Suured rootsulised lihtlehed, esinevad nii juurmised kui ka varrelehed. Leheserv on terve, sageli veidi lainjas. Värvuselt on lehed pealt tumerohelised, alt heledamad, sinakasrohelised. Juurmiste ja alumiste varrelehtede laba on piklikult munajas kui süstjas, kuni 16 (19) cm pikk ja 5,5 (9) cm lai, alusel tömp või veidi südajas, tipul lühidalt teritunud. Leheroots pikk (kuni 24 cm) ja lehelaba poolses osas tiivuline. Keskmised varrelehed on väiksemad ja peaaegu lineaalsed. Lehtede alusel on pikk pruunikas tõri, alumistel lehtedel on tema pikkus kuni 9 cm, ülemistel kuni 4 cm.
Vars	Maapealseid varsi on enamasti 2 või 3. Nad on harunemata, püstised, karvadeta, 4-6 lehega.
Maa-alune osa	Risoom on jäme, S-kujuline, ülaosas kaetud vanade lehtede jäänustega, 1-1,5 cm läbimõõdus, pealt mustjaspunane, ristlõikel aga punakas või roosakas. Risoomil on ka küllaltki tugevad lisajuured. Risoom paikneb vaid 2-3 cm sügavusel, lisajuured tungivad kuni 15 cm sügavusele.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt maa-aluste võsundite abil.
Levik ja ohtrus	Levinud laialdaselt Euroopa ja Aasia arktilises ning parasvöötmes, harvem kultiveeritult Põhja-Ameerikas. Eestis paiguti, sagedamini Lõuna- ja Kagu-Eestis.
Kasvukoht	Kasvab niisketel ja soistel päris- ning lamminiitudel, samuti sooniitudel, ka puisniitudel. Niiskuselembene.
Koht ökosüsteemis	Tolmeldavad putukad saavad taime rohkeõielistest õisikutest rikkalikult nektarit.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Risoom sisaldab parkaineid, glükoosi, tärklist jm. Sellest valmistatud pulbrit või keedist kasutatakse meditsiinis kõhulahtisuse ja düsenteeria korral, ekstrakti aga välispidiselt igemepõletiku puhul. Lahjendatult kasutatakse ekstrakti haavade määrimiseks. Varematel aegadel on kasutatud maohammustuse vastu, kuid raviv toime puudub. Toiduks tarvitatakse noori lehti, risoomi võib kasutada ka tee ase- või täiteainena. Risoomist on valmistatud tinti ja mitmesuguseid värvaineid. Hea meetaim. Pika õitseaja ja suurte tihedate õisikute tõttu ka kasutatav iluaianduses, sobib niisketesse pargiosadesse ja veekogude lähedusse.
Sarnased taimed	Ussitatrale on mõnevõrra sarnased vesi-kirburohi ja pung-kirburohi. Esimene kasvab väga sageli “jalgupidi” vees, teisel on õisikus iseloomulikud sigipungad, kummalgi ei ole ussitatrale väga iseloomulikke pika tiivulise rootsuga alt ja pealt erinevat värvi juurmisi lehti. Ussitatra pikad tihedad õisikud on nii silmapaistvad, et võivad eemalt vaadates peaaegu orhideede pähe minna.