Eestikeelne nimi	harilik vaarikas
Ladinakeelne nimi	Rubus idaeus L.
Rahvapärased nimed	vabarn, vaargad, oarmarjad, vaarmarjad
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda roosõielised, perekonda murakas.
Eluvorm	Mitmeaastane, kaheaastaste maapealsete võsudega põõsas. Ühekojaline. Kõrgus 1-1,5 (3) m.
Õis	Mõlemasugulised väikesed ja tagasihoidlikud longus õied. Õiekate kaheli. Tupplehed kroonlehtedest pikemad. Kroonlehed kitsad, valged. Asuvad hõredates väheseõielistes kobarates. Õitseb mais ja juunis. Putuktolmleja.
Vili	Helepunane koguluuvili, mis eraldub kergesti õiepõhjast, söödav, mahlane ja väga maitsev. Värvus vahel kollane, sortidel roosa või mustjas. Maapealse võsu õitseb teisel eluaastal ja viljad valmivad sama aasta juulis-augustis. Seemned levivad loomade abil.
Leht	Enamasti 5 (vahel 3) lehekesega paaritusulgjad liitlehed (harva sõrmjagused). Pealt hõredalt karvased, alt viltjate karvadega. Varrele kinnituvad vahelduvalt, rootsuga. Lehekesed munajad, lühidalt teritunud tipuga, saagja servaga, sulgroodsed.
Vars	Esimesel aastal enamasti rohtne ja mitteharunev, vahakirmega, teisel aastal vähemalt alumises osas puitunud, ülemises osas harunev. Koor valkjaspruun. Alumises osas kaetud tihedalt peente ogadega. Teisel aastal peale viljumist sureb.
Maa-alune osa	Juurestik hästi arenenud. Juurtel tekivad lisapungad, millest järgmisel aastal võrsuvad uued vaarikavarred.
Paljunemine	Paljunevad nii seemnetega, mida levitavad loomad, kui ka vegetatiivselt juurevõsudega. Levimine juurevõsudega ongi peamine.
Levik ja ohtrus	Esineb laialt põhjapoolkera parasvöötmes. Eestis kõikjal väga sage, veidi vähem levinud lääneosas ja saartel.
Kasvukoht	Metsades, metsaservadel, raiesmikel, teede ääres. Aedades kultuursortidena. Eelkõige laane- ja salumetsas, põõsarindes. Valguslembene.
Koht ökosüsteemis	Viljad on toiduks mitmetele loomadele. Neid söövad näiteks karu, kuldnokad, rästad. Kuid vilju kahjustavad ka putukad, näiteks vaarikamardika vastsed. Lehtedest ja noortest võrsetest toituvad mitmed taimtoidulised loomad, näiteks metskits, põder, jänesed. Õisi tolmeldavad putukad.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Viljad on väga maitsvad. Süüakse värskelt ja tehakse keediseid, kompotte, mahla, siirupit. Rikkad mõnede vitamiinide ja mikroelementide poolest. Nii viljades kui ka vartest ja lehtedest võib teha raviomadustega teed. Alandab palavikku, leevendab peavalu ja väsimust, on higistama ajava toimega. Kasutatakse külmetushaiguste korral.
Sarnased taimed	Vaarika lehed on mõneti sarnased näiteks lillakale, põldmurakale, kitsemurakale või natuke isegi haruldasele soomurakale. Kuigi väga erineva pikkusega, on ka nimetatud liikide vars sageli sarnane, ogadega kaetud (v.a soomurakal). Sellegipoolest on vaarikat kõigist nimetatutest kerge eristada ja mitte ainult viljade maitse järgi: hariliku vaarika liitleht on alaküljel tugevalt valgeviltjas.