Eestikeelne nimi (harilik) varsakabi
Ladinakeelne nimi Caltha palustris L.
Rahvapärased nimed konnakapsas, ahunalill, kanakool, latiklill
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda tulikalised, perekonda varsakabi.
Eluvorm Mitmeaastane suvehaljas ühekojaline rohttaim. Kõrgus 15...40 cm.
Õis Õied kahesugulised, õiekate lahklehine, kollane, suur, läikiv. Tupplehti 5, kroonlehed puuduvad. Tolmukaid palju, emakaid 5...8. Õite läbimõõt (2) 3...4 cm, ühel varrel 3...4 õit. Õitseb 2...2,5 nädalat aprillis ja mais. Vahel õitseb teist korda augusti lõpul või septembris.
Vili Igast õiest areneb vastavalt emakate arvule 5...8 paljuseemnelist kiirjalt asetunud kukkurvilja, mis on sirge või kõverdunud nokaga. Seemned väikesed, levivad tuule ja vee abil, idanevad kergesti.
Leht Sõrmjad lihtlehed. Enamik lehti juurmised, need on pikarootsulised, ümarsüdajad või neerjad, tumerohelised, läikivad. Varrelehed on lühirootsulised või rootsutud, kitsamad. Lehelaba täkilise või hambulise kuni peaaegu terve servaga.
Vars Vars suhteliselt jäme, lihakas, harunenud, õõnes, tõusev kuni lamav. Kui lamab, siis juurdub sõlmede kohalt. Kõrgus 15...40 cm.
Maa-alune osa Risoom lühike, kuni 20 cm pikkuste rohkete juurtega.
Paljunemine Paljuneb seemnetega. Ka vegetatiivselt maapealsete roomavate ja juurduvate võsunditega, harva risoomi jagunemise teel.
Levik ja ohtrus Levinud peaaegu kogu Euroopas, laiadel aladel Aasias, ka Põhja-Ameerikas, Austraalias ja Uus-Meremaal. Kogu Eestis sage.
Kasvukoht Kasvab niisketele aladel: soodes ja veekogude kallastel. Madal- ja siirdesoos, soostunud niitudel ja metsades (soo- ja lamminiit, lodu-, lammi- ja soomets). Aedades võib kasvatada ka kuivematel kohtedel, on kasvanud isegi rippuva taimena kiviktaimlas. Metsistub vaid liigniiskel mullal, mujal ohtu pole.
Koht ökosüsteemis Pole teadaolevalt tihedamalt seotud ühegi elusolendiga.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Nõrgalt mürgine. Sisaldab tulikalistele omast südamemürki. Loomadel põhjustab mürgistusi vaid väga rohkel söömisel. Nähtudeks kõhulahtisus, mao ja soolte valulikkus, sage urineerimine, lehmadel väheneb piimaand. Kultuurkarjamaadel umbrohuks muutudes saab levikut piirata mahaniitmisega. Sobib hästi niiskete alade dekoratiivtaimeks, on ka täidisõielisi vorme.