Eestikeelne nimi	harilik varsakabi
Ladinakeelne nimi	Caltha palustris L.
Rahvapärased nimed	konnakapsas, ahunalill, kanakool, latiklill
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda tulikalised, perekonda varsakabi.
Eluvorm	Mitmeaastane suvehaljas ühekojaline rohttaim. Kõrgus 15-40 cm.
Õis	Õied kahesugulised, õiekate lahklehine, kollane, suur, läikiv. Tupplehti 5, kroonlehed puuduvad. Tolmukaid palju, emakaid 5-8. Õite läbimõõt (2) 3-.4 cm, ühel varrel 3-4 õit. Õitseb 2-2,5 nädalat aprillis ja mais. Vahel õitseb teist korda augusti lõpul või septembris.
Vili	Igast õiest areneb vastavalt emakate arvule 5-8 paljuseemnelist kiirjalt asetunud kukkurvilja, mis on sirge või kõverdunud nokaga. Seemned väikesed, levivad tuule ja vee abil, idanevad kergesti.
Leht	Sõrmjad lihtlehed. Enamik lehti juurmised, need on pikarootsulised, ümarsüdajad või neerjad, tumerohelised, läikivad. Varrelehed on lühirootsulised või rootsutud, kitsamad. Lehelaba täkilise või hambulise kuni peaaegu terve servaga.
Vars	Vars suhteliselt jäme, lihakas, harunenud, õõnes, tõusev kuni lamav. Kui lamab, siis juurdub sõlmede kohalt. Kõrgus 15-40 cm.
Maa-alune osa	Risoom lühike, kuni 20 cm pikkuste rohkete juurtega.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega. Ka vegetatiivselt maapealsete roomavate ja juurduvate võsunditega, harva risoomi jagunemise teel.
Levik ja ohtrus	Levinud peaaegu kogu Euroopas, laiadel aladel Aasias, ka Põhja-Ameerikas. Kogu Eestis sage.
Kasvukoht	Kasvab niisketele aladel: soodes ja veekogude kallastel. Madal- ja siirdesoos, soostunud niitudel ja metsades (soo- ja lamminiit, lodu-, lammi- ja soomets). Aedades võib kasvatada ka kuivematel kohtedel, on kasvanud isegi rippuva taimena kiviktaimlas. Metsistub vaid liigniiskel mullal, mujal ohtu pole.
Koht ökosüsteemis	Pole teadaolevalt tihedamalt seotud ühegi elusolendiga.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Nõrgalt mürgine. Sisaldab tulikalistele omast südamemürki. Loomadel põhjustab mürgistusi vaid väga rohkel söömisel. Nähtudeks kõhulahtisus, mao ja soolte valulikkus, sage urineerimine, lehmadel väheneb piimaand. Kultuurkarjamaadel umbrohuks muutudes saab levikut piirata mahaniitmisega. Sobib hästi niiskete alade dekoratiivtaimeks, on ka täidisõielisi vorme.
Sarnased taimed	Suurte kollaste õitega jalgupidi vees kasvavat varsakapja tunnevad paljud ja kui nimi on meeles, siis taime segamini ei aeta. Keerulisem on varsakapja ära tunda peale õitsemist. Suvel kohatud varsakabja suured ümarad juurmised lehed meenutavad näiteks metstulika lehti. Metstulika lehed on üldkujult ümaramad ja kuivemad, mitte nii lihakad. Samuti on tulikatel teistsugune vars ja varrelehed.