Eestikeelne nimi	harilik vesihernes
Ladinakeelne nimi	Urticularia vulgaris L.
Rahvapärased nimed	lihtne vesihernes, kalahernes, vesipõis
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda vesihernelised, perekonda vesihernes.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim, ujub vees, pinna lähedale tuleb vaid õitsemisajaks. Taime kõrgus 10-35 cm, kuid varre pikkus võib ulatuda üle 1 m. Taim talvitub kerajate talipungadena.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega ühe sümmeetriateljega õied. Kroon oranžikaskollane, alahuul punakate triipudega, kolme tömbi tipmega, allapoole pöördunud servadega. Ülahuul kõrvale pöördunud servadega. Krooni pikkus on 12-20 mm, kannusel 7-9 mm. Õied on koondunud 5-10-kaupa hõredasse kobarasse. Õiskiuraag on püstine, kuni 35 cm pikk, mõne väikese soomusja lehekesega. Õieraod on pärast õitsemist longus. Õitseb juunist augustini.
Vili	Longus ühepesaline, kuid paljuseemneline kupar. Avaneb ebakorrapäraselt.
Leht	Mitmelisulgjad niitjateks osadeks lõhestunud 1,5-5 cm pikkused lehed, asetsevad varre igal küljel. Kõikidel lehtedel esinevad munajad, külgedelt veidi lamendunud püünispõiekesed. Põiekeste pikkus 3-4 mm ja neid võib ühel lehel olla mõni kuni paarsada. Põiekestel on ainult sissepoole avanev kaaneke. Põiekeste siseseintel on näärmekarvad, mille abil seeditakse ära püünisesse sattunud loomad.
Vars	Vars harunenud, pikk ja lõtv, hõljub vees.
Maa-alune osa	Taim hõljub kuhugi kinnitumata vees ja maa-alune osa puudub.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Väga laia levilaga liik, esineb peaaegu kogu Euroopas, kuid ka Siberis, Kaug-Idas, Kesk- ja Ida-Aasias, Põhja-Aafrikas ja Väike-Aasias. Eestis hajusalt.
Kasvukoht	Kasvab seisvates või aeglaselt voolavates vetes (tiigid, kraavid, madal- ja siirdesoos, rabade turbaaukudes), enamasti vee sees, veepinna lähedale tuleb vaid õitsemise ajaks.
Koht ökosüsteemis	Loomtoidulise taimena püüab oma lehtedel olevate põiekeste abil väikesi veeloomi. Nende seedimine vältab umbes 15 min. Põiekestes elavad bakterid ilmselt soodustavad loomsete ainete lagundamist.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Taim ei ole laiemat kasutamist leidnud.
Sarnased taimed	Vesiherneid kasvab Eestis neli liiki, kellest tavalisemad on harilik ja vahelmine vesihernes. Nende eristamine on lihtne: harilikul vesihernel on püünispõied kõikidel lehtedel, vahelmisel vesihernel on eraldi varreharud lehtede ja püünispõite jaoks. Kaks teist vesiherne liiki on eelmistega, üks ühe teine teisega, segadusttekitavalt sarnased, aga õnneks on nad üsna haruldased. Vesiherneste lähimad sugulased on võipätakad, kes on maismaataimed ja püüavad putukaid kleepuvate lehtedega. Segamini vesiherned ja võipätakad minna ei tohiks, aga kui ainult õisi vaadata? Õied on neil sarnased küll. Nii vesiherned kui võipätakad kuuluvad vesiherneliste sugukonda.