Eestikeelne nimi | kanada vesikatk |
![]() |
Ladinakeelne nimi | Elodea canadensis Michx. | |
Rahvapärased nimed | vesihain | |
Süstemaatiline kuuluvus | Kuulub sugukonda kilbukalised, perekonda vesikatk. | |
Eluvorm | Mitmeaastane, kahekojaline, veesisene taim. Varre pikkus 0,5-1,5 m. Euroopas kasvavad peaaegu ainult emastaimed, Ameerikas isastaimed. | |
Õis | Ühesugulised kaheli õiekattega kolmetised õied. Põhja-Ameerikas on leitud mõlemasuguliste õitega taimi. Õie alusel on kaheleheline kandeleht. Emasõied on väikesed, üksikult ülemiste lehtede kaenlas, pika niitja õieraagu meenutava putkega. Tupplehed punakasrohelised, kroonlehed roosakasvalged. Isasõied on ilma pika tupeta, raolised või peaaegu raotud. Tolmukottide avanemisel eralduvad need taime küljest ja ujuvad veepinnale või pikenevad piisavalt, veepinnal toimub tolmlemine. Õitseb harva, juunist augustini. | |
Vili | Väike marjataoline vili. | |
Leht | Piklikmunajad kuni süstjad teritunud tipuga väga õhukesed lihtlehed. Leheserv peensaagjas. Lehed asuvad varrel tavaliselt 3- (harvem 2-, 4- või 5-) kaupa männastes. | |
Vars | Varred on veesisesed, nõrgad, ujuvad, harunevad. | |
Maa-alune osa | Taim ujub vees vabalt või kinnitub veekogu põhja nõrkade juurtega. | |
Paljunemine | Paljuneb peaaegu ainult vegetatiivselt, seemnetega levib väga harva, sest kahekohalisel taimel on üks sugupool kasvukohas alaesindatud. | |
Levik ja ohtrus | Taime põliseks kodumaaks on Põhja-Ameerika, kuid viimase sajandi jooksul on ta kiiresti levinud kogu Euroopasse, sisse viidud ka Lääne- ja Ida-Siberisse, Põhja-Aafrikasse ning Austraaliasse ja Uus-Meremaale. Eestis esineb mandriosas kõikjal veekogudes, on sage. Massilisemalt leidub Ida- ja Kagu-Eestis. | |
Kasvukoht | Kasvab nii seisvas kui ka voolavas magevees. Eelistab toitaineterikkaid veekogusid. | |
Koht ökosüsteemis | Taim on toiduks enamikule vee taimtoidulistele loomadele. | |
Kaitse | Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. | |
Kasutamine | Taim on kõrge toiteväärtusega. Värskelt söövad kariloomad ja kodulinnud teda hästi, sobib ka silo valmistamiseks ning haljasväetiseks põldudele. | |
Sarnased taimed | Kanada
vesikatkule lisaks kasvab Eesti veekogudes väike vesikatk (Elodea
nuttallii), mis on samuti võõrliik, kuid seda on leitud
üksikutest kohtadest üle Eesti. Arvatav levik on
akvaariumiveest loodusesse sattunud isenditest. Väiksel
vesikatkul on lehed kuni 1,5 mm laiused, kanada vesikatkul
1,5-4 mm. |