Eestikeelne nimi	kanada vesikatk
Ladinakeelne nimi	Elodea canadensis Michx.
Rahvapärased nimed	vesihain
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda kilbukalised, perekonda vesikatk.
Eluvorm	Mitmeaastane, kahekojaline, veesisene taim. Varre pikkus 0,5-1,5 m. Euroopas kasvavad peaaegu ainult emastaimed, Ameerikas isastaimed.
Õis	Ühesugulised kaheli õiekattega kolmetised õied. Põhja-Ameerikas on leitud mõlemasuguliste õitega taimi. Õie alusel on kaheleheline kandeleht. Emasõied on väikesed, üksikult ülemiste lehtede kaenlas, pika niitja õieraagu meenutava putkega. Tupplehed punakasrohelised, kroonlehed roosakasvalged. Isasõied on ilma pika tupeta, raolised või peaaegu raotud. Tolmukottide avanemisel eralduvad need taime küljest ja ujuvad veepinnale või pikenevad piisavalt, veepinnal toimub tolmlemine. Õitseb harva, juunist augustini.
Vili	Väike marjataoline vili.
Leht	Piklikmunajad kuni süstjad teritunud tipuga väga õhukesed lihtlehed. Leheserv peensaagjas. Lehed asuvad varrel tavaliselt 3- (harvem 2-, 4- või 5-) kaupa männastes.
Vars	Varred on veesisesed, nõrgad, ujuvad, harunevad.
Maa-alune osa	Taim ujub vees vabalt või kinnitub veekogu põhja nõrkade juurtega.
Paljunemine	Paljuneb peaaegu ainult vegetatiivselt, seemnetega levib väga harva, sest kahekohalisel taimel on üks sugupool kasvukohas alaesindatud.
Levik ja ohtrus	Taime põliseks kodumaaks on Põhja-Ameerika, kuid viimase sajandi jooksul on ta kiiresti levinud kogu Euroopasse, sisse viidud ka Lääne- ja Ida-Siberisse, Põhja-Aafrikasse ning Austraaliasse ja Uus-Meremaale. Eestis esineb mandriosas kõikjal veekogudes, on sage. Massilisemalt leidub Ida- ja Kagu-Eestis.
Kasvukoht	Kasvab nii seisvas kui ka voolavas magevees. Eelistab toitaineterikkaid veekogusid.
Koht ökosüsteemis	Taim on toiduks enamikule vee taimtoidulistele loomadele.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Taim on kõrge toiteväärtusega. Värskelt söövad kariloomad ja kodulinnud teda hästi, sobib ka silo valmistamiseks ning haljasväetiseks põldudele.
Sarnased taimed	Kanada vesikatkule lisaks kasvab Eesti veekogudes väike vesikatk (Elodea nuttallii), mis on samuti võõrliik, kuid seda on leitud üksikutest kohtadest üle Eesti. Arvatav levik on akvaariumiveest loodusesse sattunud isenditest. Väiksel vesikatkul on lehed kuni 1,5 mm laiused, kanada vesikatkul 1,5-4 mm.