Eestikeelne nimi | valge hanemalts | |
Ladinakeelne nimi | Chenopodium album L. | |
Rahvapärased nimed | mäldsas, mals, saviein, searohi | |
Süstemaatiline kuuluvus | Kuulub sugukonda rebasheinalised, perekonda hanemalts. | |
Eluvorm | Üheaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 0,1-1,5 m. Taim on enamasti kaetud jahuja kirmega. | |
Õis | Mõlemasugulised lihtsa õiekattega õied. Õiekattelehed on munajad, kuni alumise kolmandikuni kokku kasvanud, rohke jahuja kattega kuni peaaegu paljad, tavaliselt heleda äärisega, katavad vilja üleni. Õied on koondunud püramiidjasse, peajasse või ebasarikjasse õisikusse. Õisiku võib jaotada osaõisikuteks, milles on õied väga tihedalt. Õitseb juulist septembrini. | |
Vili | Viljakest on krobeline. Seemned kerajad, külgedelt lapikud, läikivmustad. | |
Leht | Munajad kuni rombikujulised, harvem süstjad terava või tömbi tipuga ebakorrapäraselt hõlmised rootsulised lihtlehed. Leheserv on enamasti hambuline, alus odajas. | |
Vars | Vars on püstine, sageli tömpide kantidega, harunenud. | |
Maa-alune osa | Juurestik harunenud, kuid mitte kuigi ulatuslik ega sügavale tungiv. | |
Paljunemine | Paljuneb väga kiiresti ja kergest seemnetega. Üks taim võib anda kuni 100 000 seemet, mille idanemisvõime säilib mullas mitukümmend aastat. | |
Levik ja ohtrus | Kosmopoliitse levikuga liik, esineb kogu maailmas peale Gröönimaa ning Antarktise. Eestis kõikjal väga sage. | |
Kasvukoht | Kasvab umbrohuna aedades, põldudel, elamute ümbruses, teeservadel, prahipaikadel. Peamiselt rohke inimmõjuga kohtadel, kuid ka mererannal ja veekogude kallastel. Pinnase suhtes vähenõudlik. | |
Koht ökosüsteemis | Seemned on toiduks erinevatele lindudele, eriti varblastele. Taime söövad ka taimtoidulised loomad. | |
Kaitse | Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. | |
Kasutamine |
Väga tülikas, raskesti hävitatav
umbohi. Tõrjumiseks kasutatakse nii keemilisi kui bioloogilisi
abinõusid
ning mehhaanilist väljakitkumist. Suurt abi osutavad linnud,
kes söövad hanemaltsa seemneid. Taim on oma keemilise koostise
põhjal kõrge toiteväärtusega ja mitmel pool
kasutatakse teda ka söödataimena. Eriti soovitatakse temast
teha silo koos teiste taimedega. Seemnetel on tugev kest ja
seetõttu on need halvasti seeditavad, neid keedetakse või
jahvatatakse ja lisatakse siis loomade söödale (eriti
sigadele). Rahvameditsiinis on kasutatud eelkõige seemneid
angiini ja kõhuvalu korral. Taime rohtsetest osadest on
valmistatud punast värvi naha värvimiseks. Kasutatud ka
inimtoiduks. |
|
Sarnased taimed | Kui valge hanemalts ei lähe algajal taimesõbral segamini teiste hanemaltsa liikidega siis eelkõige sellepärast, et valge hanemalts on inimasustuse lähedal ja põldudel väga levinud, teised vähem. Väga tavalistest taimedest on valgele hanemaltsale sarnased tavalised liigid perekonnast malts. Maltsu ja hanemaltsu on lihtne eristada suve teisel poolel, kui valmivad viljad. Erinevalt hanemaltsadest on maltsade viljad ümbritsetud kahe silmapaistva kandelehega. |