Eestikeelne nimi	valge hanemalts
Ladinakeelne nimi	Chenopodium album L.
Rahvapärased nimed	mäldsas, mals, saviein, searohi
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda rebasheinalised, perekonda hanemalts.
Eluvorm	Üheaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 0,1-1,5 m. Taim on enamasti kaetud jahuja kirmega.
Õis	Mõlemasugulised lihtsa õiekattega õied. Õiekattelehed on munajad, kuni alumise kolmandikuni kokku kasvanud, rohke jahuja kattega kuni peaaegu paljad, tavaliselt heleda äärisega, katavad vilja üleni. Õied on koondunud püramiidjasse, peajasse või ebasarikjasse õisikusse. Õisiku võib jaotada osaõisikuteks, milles on õied väga tihedalt. Õitseb juulist septembrini.
Vili	Viljakest on krobeline. Seemned kerajad, külgedelt lapikud, läikivmustad.
Leht	Munajad kuni rombikujulised, harvem süstjad terava või tömbi tipuga ebakorrapäraselt hõlmised rootsulised lihtlehed. Leheserv on enamasti hambuline, alus odajas.
Vars	Vars on püstine, sageli tömpide kantidega, harunenud.
Maa-alune osa	Juurestik harunenud, kuid mitte kuigi ulatuslik ega sügavale tungiv.
Paljunemine	Paljuneb väga kiiresti ja kergest seemnetega. Üks taim võib anda kuni 100 000 seemet, mille idanemisvõime säilib mullas mitukümmend aastat.
Levik ja ohtrus	Kosmopoliitse levikuga liik, esineb kogu maailmas peale Gröönimaa ning Antarktise. Eestis kõikjal väga sage.
Kasvukoht	Kasvab umbrohuna aedades, põldudel, elamute ümbruses, teeservadel, prahipaikadel. Peamiselt rohke inimmõjuga kohtadel, kuid ka mererannal ja veekogude kallastel. Pinnase suhtes vähenõudlik.
Koht ökosüsteemis	Seemned on toiduks erinevatele lindudele, eriti varblastele. Taime söövad ka taimtoidulised loomad.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Väga tülikas, raskesti hävitatav umbohi. Tõrjumiseks kasutatakse nii keemilisi kui bioloogilisi abinõusid ning mehhaanilist väljakitkumist. Suurt abi osutavad linnud, kes söövad hanemaltsa seemneid. Taim on oma keemilise koostise põhjal kõrge toiteväärtusega ja mitmel pool kasutatakse teda ka söödataimena. Eriti soovitatakse temast teha silo koos teiste taimedega. Seemnetel on tugev kest ja seetõttu on need halvasti seeditavad, neid keedetakse või jahvatatakse ja lisatakse siis loomade söödale (eriti sigadele). Rahvameditsiinis on kasutatud eelkõige seemneid angiini ja kõhuvalu korral. Taime rohtsetest osadest on valmistatud punast värvi naha värvimiseks. Kasutatud ka inimtoiduks.
Sarnased taimed	Kui valge hanemalts ei lähe algajal taimesõbral segamini teiste hanemaltsa liikidega siis eelkõige sellepärast, et valge hanemalts on inimasustuse lähedal ja põldudel väga levinud, teised vähem. Väga tavalistest taimedest on valgele hanemaltsale sarnased tavalised liigid perekonnast malts. Maltsu ja hanemaltsu on lihtne eristada suve teisel poolel, kui valmivad viljad. Erinevalt hanemaltsadest on maltsade viljad ümbritsetud kahe silmapaistva kandelehega.