|
Eestikeelne nimi |
valge hanemalts |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Chenopodium album L. |
|
Rahvapärased
nimed |
mäldsas, mals, saviein, searohi |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda rebasheinalised,
perekonda hanemalts. |
|
Eluvorm |
Üheaastane ühekojaline rohttaim.
Kõrgus 0,1-1,5 m. Taim on enamasti kaetud jahuja kirmega. |
|
Õis |
Mõlemasugulised lihtsa õiekattega
õied. Õiekattelehed on munajad, kuni alumise kolmandikuni
kokku kasvanud, rohke jahuja kattega kuni peaaegu paljad,
tavaliselt heleda äärisega, katavad vilja üleni. Õied on
koondunud püramiidjasse, peajasse või ebasarikjasse õisikusse.
Õisiku võib jaotada osaõisikuteks, milles on õied väga
tihedalt. Õitseb juulist septembrini. |
|
Vili |
Viljakest on krobeline. Seemned
kerajad, külgedelt lapikud, läikivmustad. |
|
Leht |
Munajad kuni rombikujulised, harvem
süstjad terava või tömbi tipuga ebakorrapäraselt hõlmised
rootsulised lihtlehed. Leheserv on enamasti hambuline, alus
odajas. |
|
Vars |
Vars on püstine, sageli tömpide
kantidega, harunenud. |
|
Maa-alune osa |
Juurestik harunenud, kuid mitte
kuigi ulatuslik ega sügavale tungiv. |
|
Paljunemine |
Paljuneb väga kiiresti ja kergest
seemnetega. Üks taim võib anda kuni 100 000 seemet, mille
idanemisvõime säilib mullas mitukümmend aastat. |
|
Levik ja ohtrus |
Kosmopoliitse levikuga liik, esineb
kogu maailmas peale Gröönimaa ning Antarktise. Eestis kõikjal
väga sage. |
|
Kasvukoht |
Kasvab umbrohuna aedades, põldudel,
elamute ümbruses, teeservadel, prahipaikadel. Peamiselt rohke
inimmõjuga kohtadel, kuid ka mererannal ja veekogude
kallastel. Pinnase suhtes vähenõudlik. |
|
Koht ökosüsteemis |
Seemned on toiduks erinevatele
lindudele, eriti varblastele. Taime söövad ka taimtoidulised
loomad. |
|
Kaitse |
Ei kuulu kaitstavate taimede
nimekirja. |
|
Kasutamine |
Väga tülikas, raskesti hävitatav
umbohi. Tõrjumiseks kasutatakse nii keemilisi kui bioloogilisi
abinõusid
ning mehhaanilist väljakitkumist. Suurt abi osutavad linnud,
kes söövad hanemaltsa seemneid. Taim on oma keemilise koostise
põhjal kõrge toiteväärtusega ja mitmel pool
kasutatakse teda ka söödataimena. Eriti soovitatakse temast
teha silo koos teiste taimedega. Seemnetel on tugev kest ja
seetõttu on need halvasti seeditavad, neid keedetakse või
jahvatatakse ja lisatakse siis loomade söödale (eriti
sigadele). Rahvameditsiinis on kasutatud eelkõige seemneid
angiini ja kõhuvalu korral. Taime rohtsetest osadest on
valmistatud punast värvi naha värvimiseks. Kasutatud ka
inimtoiduks.
|
| Sarnased taimed |
Kui valge
hanemalts ei lähe algajal taimesõbral segamini teiste
hanemaltsa liikidega siis eelkõige sellepärast, et valge
hanemalts on inimasustuse lähedal ja põldudel väga levinud,
teised vähem. Väga tavalistest taimedest on valgele
hanemaltsale sarnased tavalised liigid perekonnast malts.
Maltsu ja hanemaltsu on lihtne eristada suve teisel poolel,
kui valmivad viljad. Erinevalt hanemaltsadest on maltsade
viljad ümbritsetud kahe silmapaistva kandelehega. |