Eestikeelne nimi	viirpuu
Ladinakeelne nimi	Crataegus L.
Rahvapärased nimed	türnpuu, jahumarjapuu, kihvtimarjad, luupuu, lõmmupuu
Süstemaatiline kuuluvus	Perekond viirpuu kuulub sugukonda roosõielised.
Eluvorm	Madalad puud või kõrged põõsad, heitlehised, ühekojalised. Kõrgus 5-12 (15) m.
Õis	Kahesugulised, koondunud sarikasse või kännasesse. Tupp- ja kroonlehti tavaliselt 5. Kroonlehed valged, harvem roosad või punased, kuid sortidel sageli erksamad. Tupplehed püsivad ka valminud viljadel, kas püstised või tagasikäändunud. Emakakaelu 1-5 (7). Lõhn on ebameeldiv. Putuktolmlejad.
Vili	Kerajas, ellipsikujuline, silinderjas või äraspidimunajas õunvili. Viljaliha on õhuke ja puine või küllaltki paks ja jahune, läägemagus kuni mõrkjas, osadel liikidel viljad lihakad, hapukad ja maitsvad. Seemnekest kõva, paks. Värvuselt vili kollane, punane või must. Levivad loomade abil.
Leht	Enamasti hõlmised, lõhised kuni jagused lihtlehed. Kinnituvad varrele vahelduvalt. Abilehed püsivad paljudel liikidel sügiseni. Osadel liikidel pehmed ja tuhmid, teistel nahkjad ja läikivad.
Vars	Oksad tavaliselt asteldega, mis on tekkinud varrest. Värvuselt hallika- kuni helepruunid, sageli läikivad.
Maa-alune osa	Hästi arenenud sammasjuurestik.
Paljunemine	Paljuneb peamiselt seemnetega. Ka vegetatiivselt kännuvõsust, osa liike juurevõsust.
Levik ja ohtrus	Levinud laiadel aladel Põhja-Ameerikas ja Euraasias. Väga liigirohke perekond kuni enam kui 1000 liigiga, enamik neist Põhja-Ameerika idaosas. Eesti kodumaiseid liike umbes 10, neist sagedam harilik viirpuu, mis on tavaline Saaremaal. Üldse kasvatatakse Eestis üle 60 liigi, sagedamini Põhja- ja Lääne-Eestis.
Kasvukoht	Valgusküllastes kasvukohtades: puisniitudel, pärisniitudel, salumetsades. Enamasti võrdlemisi nõudlikud mullaviljakuse suhtes: eelistavad viljakat ja savikat mulda. Taluvad suhteliselt hästi kuivust. Valgusenõudlikud. Kohalikud liigid suhteliselt külmakindlad, sissetoodutest osa külmakartlikud.
Koht ökosüsteemis	Putukad tolmeldavad ja saavad nektarit. Linnud levitavad seemneid, süües vilju. Viljapuuaedade läheduses ei soovitata kasvatada, sest neil on viimastega ühised kahjurid.
Kaitse	Ükski liik ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Paljusid liike kasutatakse haljastuses kaunite õite, rikkaliku õitsemise, ilusate viljade ja lehtede tõttu. Asteldega liigid on head läbipääsmatu heki rajamiseks, taluvad hästi kärpimist. Mõnda liiki kasutatakse pirni- või õunapuu pookealusena. Paljude liikide viljad on söödavad. Osade liikide õitest ja viljadest valmistatakse ravimeid südame- ja veresoonte haiguste raviks ning unetuse vastu, aitavad ka hüpertooniatõve puhul. Puit on tihe ja kõva, raske, kollakas või punakas, sobib nikerdusteks, treimistöödeks, masinaosadeks jne. Head meetaimed. Noori lehti on kasutatud tee aseainena. Lehti, koort ning juuri võib kasutada riide kollaseks värvimisel.
Sarnased taimed	Erinevate viirpuuliikide määramine on üsna keerukas, nii et jätame selle kõrvale ja vaatame liike teistest perekondadest, kes võiksid viirpuudega segamini minna. Kõige tõenäolisemad kandidaadid on erinevad pihlaka perekonna liigid. Mitte küll harilik pihlakas, kellel on iseloomulikud liitlehed, aga sama perekonna teised pärismaised liigid. Neist kõige tavalisem on pooppuu, kes kasvab Lääne-Eestis looduslikuna ja Ida-Eestis sageli istutatuna. Erinevalt viirpuudest, kes on enamasti põõsad, kasvab pooppuu madala puuna. Pooppuu heaks eristamistunnuseks on valgeviltjad lehe alaküljed.