|
Eestikeelne nimi |
valge karikakar |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Anthemis arvensis L. |
|
Rahvapärased
nimed |
kanaperse, kanapasalill, valged
ärtsmed, vareslill |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda korvõielised,
perekonda karikakar. |
|
Eluvorm |
Ühe või kaheaastane ühekojaline
rohttaim. Kõrgus 15-30 (50) cm. Värvuselt on tuhkhall, sest on
kaetud hõredalt karvadega. |
|
Õis |
Õied moodustavad pikaraolise
korvõisiku, mille läbimõõt on 2-3 (3,5) cm. Korvõisikud
asetsevad varreharudel üksikult, neil on 2- või 3-realine
karvane üldkatis. Korvõisiku serval on valged keelõied, keskel
kollased putkõied. Keelõitel on kuni 1,2 cm pikkune naast.
Keelõied on ühesugulised emasõied ja putkõied on
mõlemasugulised. Seemned arenevad nii putk- kui ka keelõitest.
Õitseb juunist augustini (septembrini). |
|
Vili |
Helepruunid madalate kantidega ja
ahenenud alusega 2-3 mm pikkused seemnised. Keskmised
seemnised on äärmistest väiksemad. Pappus esineb seemnise
tipul väikese äärisena. |
|
Leht |
Sügavalt lõhestunud, kuni jagused
pehmekarvased lihtlehed. Ülemised varrelehed sulgjagused,
alumised kaheli-sulgjagused. Lehehõlmad on süstjad või
lineaalsed, umbes 1 mm laiused, terveservalised, ogatipuga.
Enamasti on lehed rootsutud, alumised vahel ka
lühirootsulised. Lehtede pikkus 1-3 (5) cm ja laius 0,7-2,5
cm. |
|
Vars |
Varsi on üks või mitu, need on
püstised või alusel tõusvad, sageli rohkesti harunevad,
alumises osas hõredalt karvased, ülaosas aga tihedamalt
villkarvased. |
|
Maa-alune osa |
Küllaltki paljude lisajuurtega
narmasjuurestikuga taim. |
|
Paljunemine |
Paljuneb seemnetega. |
|
Levik ja ohtrus |
Levinud peaaegu kogu Euroopas, kuid
ka Väike-Aasias, tulnukana Põhja-Ameerikas, Austraalias,
Jaapanis ning Kaug-Idas. Eestis paiguti, rohkem Lääne- ja
Põhja-Eestis, esineb tunduvalt harvem kui härjasilm. |
|
Kasvukoht |
Kasvab meil peamiselt umbrohuna
põldudel (sagedamini ristikus ja taliviljas ning kesal) ja
tee- ning metsaservades, harvem kultuurrohumaadel ja
pärisniitudel. Eelistab kuivemat ja lubjarikast mulda. |
|
Koht ökosüsteemis |
Õisi tolmeldavad putukad saavad
nektarit. |
|
Kaitse |
Ei kuulu kaitstavate taimede
nimekirja. |
|
Kasutamine |
Taim on põlluumbrohi, kuid sobiks ka
kasvatamiseks iluaedades. |
| Sarnased taimed |
Valge
karikakar on väga sarnane kollasele karikakrale. Viimane on
enamasti mõõtmetelt suurem ja tugevam ning tal on kollane õis.
Valge karikakar võib pealiskaudsel vaatlemisel kergesti segi
minna paljude valgete nn karikakraõitega taimedega, näiteks
kesalille ja härjasilmaga, nende eristamiseks loe
liigikirjelduse lehte. Enamasti piisab segaduse vältimiseks,
kui panna hoolega tähele lehtede kuju.
|