Eestikeelne nimi | valge karikakar | |
Ladinakeelne nimi | Anthemis arvensis L. | |
Rahvapärased nimed | kanaperse, kanapasalill, valged ärtsmed, vareslill | |
Süstemaatiline kuuluvus | Kuulub sugukonda korvõielised, perekonda karikakar. | |
Eluvorm | Ühe või kaheaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 15-30 (50) cm. Värvuselt on tuhkhall, sest on kaetud hõredalt karvadega. | |
Õis | Õied moodustavad pikaraolise korvõisiku, mille läbimõõt on 2-3 (3,5) cm. Korvõisikud asetsevad varreharudel üksikult, neil on 2- või 3-realine karvane üldkatis. Korvõisiku serval on valged keelõied, keskel kollased putkõied. Keelõitel on kuni 1,2 cm pikkune naast. Keelõied on ühesugulised emasõied ja putkõied on mõlemasugulised. Seemned arenevad nii putk- kui ka keelõitest. Õitseb juunist augustini (septembrini). | |
Vili | Helepruunid madalate kantidega ja ahenenud alusega 2-3 mm pikkused seemnised. Keskmised seemnised on äärmistest väiksemad. Pappus esineb seemnise tipul väikese äärisena. | |
Leht | Sügavalt lõhestunud, kuni jagused pehmekarvased lihtlehed. Ülemised varrelehed sulgjagused, alumised kaheli-sulgjagused. Lehehõlmad on süstjad või lineaalsed, umbes 1 mm laiused, terveservalised, ogatipuga. Enamasti on lehed rootsutud, alumised vahel ka lühirootsulised. Lehtede pikkus 1-3 (5) cm ja laius 0,7-2,5 cm. | |
Vars | Varsi on üks või mitu, need on püstised või alusel tõusvad, sageli rohkesti harunevad, alumises osas hõredalt karvased, ülaosas aga tihedamalt villkarvased. | |
Maa-alune osa | Küllaltki paljude lisajuurtega narmasjuurestikuga taim. | |
Paljunemine | Paljuneb seemnetega. | |
Levik ja ohtrus | Levinud peaaegu kogu Euroopas, kuid ka Väike-Aasias, tulnukana Põhja-Ameerikas, Austraalias, Jaapanis ning Kaug-Idas. Eestis paiguti, rohkem Lääne- ja Põhja-Eestis, esineb tunduvalt harvem kui härjasilm. | |
Kasvukoht | Kasvab meil peamiselt umbrohuna põldudel (sagedamini ristikus ja taliviljas ning kesal) ja tee- ning metsaservades, harvem kultuurrohumaadel ja pärisniitudel. Eelistab kuivemat ja lubjarikast mulda. | |
Koht ökosüsteemis | Õisi tolmeldavad putukad saavad nektarit. | |
Kaitse | Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. | |
Kasutamine | Taim on põlluumbrohi, kuid sobiks ka kasvatamiseks iluaedades. | |
Sarnased taimed | Valge
karikakar on väga sarnane kollasele karikakrale. Viimane on
enamasti mõõtmetelt suurem ja tugevam ning tal on kollane õis.
Valge karikakar võib pealiskaudsel vaatlemisel kergesti segi
minna paljude valgete nn karikakraõitega taimedega, näiteks
kesalille ja härjasilmaga, nende eristamiseks loe
liigikirjelduse lehte. Enamasti piisab segaduse vältimiseks,
kui panna hoolega tähele lehtede kuju. |