Eestikeelne nimi	valge kukehari
Ladinakeelne nimi	Sedum album L.
Rahvapärased nimed	kanamari, kukemari, kooljapearohi, kidihein
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda paksulehelised, perekonda kukehari.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Pikkus 7-20 cm. Kasvab hõremurusalt.
Õis	Õied on mõlemasugulised, kaheli õiekattega, värvuselt valged või roosakad, lühikeste raagudega. Kroonlehti on 5, valged, munajad, terveservalised. Tupplehed on kroonlehtedest 3-4 korda lühemad. Emakate alusel on väikesed rohekad meesoomused. Õied moodustavad sarikja pöörisõisiku. Õitseb juunist augustini, harva septembrini.
Vili	Taimel on kuni 0,5 cm pikkused piklikud kukkurviljad. Seemned pruunikad, piklikud, kuni 1 mm pikkused, valmivad augustis ja septembris. Levivad peamiselt loomade abil.
Leht	Lehed on lihakad, ruljad, 7-10 mm pikkused ja 1-3 mm laiused, eemalduvad varrest peaaegu täisnurga all. Okstel on lehti tihedamalt, varrel hõredamalt. Lehtede värvus on enamasti punakas.
Vars	Vars on lamav või tõusev, lehistunud. Esineb nii õitsevaid kui ka vegetatiivseid võsusid. Viimased on vaid 1-3 cm pikkused.
Maa-alune osa	Risoom on roomav ja harunev.
Paljunemine	Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt varretükikestega ja risoomi abil.
Levik ja ohtrus	Levinud laialdaselt Euroopas, kuni Skandinaavia ja Soome lõunaosadni, esineb ka Kaukaasias, Väike-Aasias ja Põhja-Aafrikas. Eestis paiguti, peamiselt läänesaartel ja mandri loodeosas.
Kasvukoht	Kasvab looniitudel, paekivipaljanditel, harvem ka liival. Talub hästi põuda. Mullaviljakuse suhtes vähenõudlik.
Koht ökosüsteemis	Taim asustab hõreda taimestuga kuivi kehva pinnasega alasid luues seal kasvuvõimalusi teistele elusolenditele. Tolmeldavad putukad saavad taime õitest nektarit. Seemned levivad ilmselt peamiselt putukate abil.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Taim on dekoratiivne nii õitsemise ajal kui ka enne ja pärast seda. Sobib ilutaimena kiviktaimlatesse ja püsilillepeenardele. Varem on kasutatud rahvameditsiinis, kuid kaasajal selles valdkonnas tähtsusetu. Lehed on nõrgalt kootava ja jahutava toimega, neid kasutati põletike raviks. Lehed sobivat salatina toiduks.
Sarnased taimed	Eestis kasvab kaks pärismaist madalakasvulist kukeharja liiki, harilik ja valge kukehari. Harilikul kukeharjal on kollased õied, valgel valged. Aga kui taimed ei õitse? Mõlemad liigid on kergesti eristatavad ka üksi võsu üldilme järgi. Vaata lehti - need on täitsa ise nägu! Kukeharjade perekond on suur, maailmas kokku kindlasti üle kolmesaja liigi. Paljud neist on madalakasvulised ja valgele või harilikule kukeharjale lähedase väljanägemisega. Tartu botaanikaaias kasvab peotäis erinevaid kukeharja liike, kõik nad on ühel peenral ja moodustavad vägagi õpetliku üleminekute rea. Mine ja vaata!