|
Eestikeelne nimi |
valge kukehari |
 |
|
Ladinakeelne nimi |
Sedum album L. |
|
Rahvapärased
nimed |
kanamari, kukemari, kooljapearohi,
kidihein |
|
Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda paksulehelised,
perekonda kukehari. |
|
Eluvorm |
Mitmeaastane ühekojaline rohttaim.
Pikkus 7-20 cm. Kasvab hõremurusalt. |
|
Õis |
Õied on mõlemasugulised, kaheli
õiekattega, värvuselt valged või roosakad, lühikeste
raagudega. Kroonlehti on 5, valged, munajad, terveservalised.
Tupplehed on kroonlehtedest 3-4 korda lühemad. Emakate alusel
on väikesed rohekad meesoomused. Õied moodustavad sarikja
pöörisõisiku. Õitseb juunist augustini, harva septembrini. |
|
Vili |
Taimel on kuni 0,5 cm pikkused
piklikud kukkurviljad. Seemned pruunikad, piklikud, kuni 1 mm
pikkused, valmivad augustis ja septembris. Levivad peamiselt
loomade abil. |
|
Leht |
Lehed on lihakad, ruljad, 7-10 mm
pikkused ja 1-3 mm laiused, eemalduvad varrest peaaegu
täisnurga all. Okstel on lehti tihedamalt, varrel hõredamalt.
Lehtede värvus on enamasti punakas. |
|
Vars |
Vars on lamav või tõusev,
lehistunud. Esineb nii õitsevaid kui ka vegetatiivseid
võsusid. Viimased on vaid 1-3 cm pikkused. |
|
Maa-alune osa |
Risoom on roomav ja harunev. |
|
Paljunemine |
Paljuneb nii seemnetega kui ka
vegetatiivselt varretükikestega ja risoomi abil. |
|
Levik ja ohtrus |
Levinud laialdaselt Euroopas, kuni
Skandinaavia ja Soome lõunaosadni, esineb ka Kaukaasias,
Väike-Aasias ja Põhja-Aafrikas. Eestis paiguti, peamiselt
läänesaartel ja mandri loodeosas. |
|
Kasvukoht |
Kasvab looniitudel,
paekivipaljanditel, harvem ka liival. Talub hästi põuda.
Mullaviljakuse suhtes vähenõudlik. |
|
Koht ökosüsteemis |
Taim asustab hõreda taimestuga kuivi
kehva pinnasega
alasid luues seal kasvuvõimalusi teistele elusolenditele.
Tolmeldavad putukad saavad taime õitest nektarit. Seemned
levivad ilmselt peamiselt putukate abil. |
|
Kaitse |
Ei kuulu kaitstavate taimede
nimekirja. |
|
Kasutamine |
Taim on dekoratiivne nii õitsemise
ajal kui ka enne ja pärast seda. Sobib ilutaimena
kiviktaimlatesse ja püsilillepeenardele. Varem on kasutatud
rahvameditsiinis, kuid kaasajal selles valdkonnas tähtsusetu.
Lehed on nõrgalt kootava ja jahutava toimega, neid kasutati
põletike raviks. Lehed sobivat salatina toiduks. |
| Sarnased taimed |
Eestis
kasvab kaks pärismaist madalakasvulist kukeharja liiki,
harilik ja valge kukehari. Harilikul kukeharjal on kollased
õied, valgel valged. Aga kui taimed ei õitse? Mõlemad liigid
on kergesti eristatavad ka üksi võsu üldilme järgi. Vaata
lehti - need on täitsa ise nägu! Kukeharjade perekond on suur,
maailmas kokku kindlasti üle kolmesaja liigi. Paljud neist on
madalakasvulised ja valgele või harilikule kukeharjale
lähedase väljanägemisega. Tartu botaanikaaias kasvab peotäis
erinevaid kukeharja liike, kõik nad on ühel peenral ja
moodustavad vägagi õpetliku üleminekute rea. Mine ja vaata! |