Eestikeelne nimi	väikeseõiene lemmalts
Ladinakeelne nimi	Impatiens parviflora DC.
Rahvapärased nimed	klõpshein, plõkslill, plõksukõrgas, leppmalts
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda lemmaltsalised, perekonda lemmalts.
Eluvorm	Üheaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus (10) 20-60 (80) cm.
Õis	Mõlemasugulised, kaheli õiekattega, ühe sümmeetriateljega õied, haakjalt tagasikäändunud tipuga, õie pikkus kuni 1 cm. Värvuselt hele- kuni valkjaskollased, neelu kohal on punakad täpid. Tupp kolmetine, külgmised tupplehed väikesed, tagumine suur, moodustab õõnsa kannuse. Kroonlehtedest ülemine vaba, suur, külgmised alusel kahekaupa kokkukasvanud. Õied asuvad 4-5- (10) kaupa püstistel pikkadel sirgetel raagudel. Õitseb juuni lõpust septembrini. Putuktolmleja.
Vili	Piklik lihakas kupar, mis avaneb pikuti viieks lõhenedes. Lõheneb kiiresti puudutuse tagajärjel, poolmed rulluvad kokku ja seemned paisatakse laiali.
Leht	Munajad või elliptilised teritunud tipuga talbja alusega lühirootsulised lihtlehed. Leheserv teravahambuline, hambad näärmelised. Lehe pikkus 8-15 cm, laius 4-6 (8) cm. Asetsevad varrel vahelduvalt.
Vars	Lihakas, püstine, sõlmekohtadel jämenenud.
Maa-alune osa	Suhteliselt hästi arenenud, kuid väikese ulatusega.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Põliselt kasvab vaid Kesk-Aasias, sealt on kiiresti levinud mujale. Levinud sisse tooduna Kesk- ja Lääne-Euroopas, Skandinaavias, Lääne-Siberis. Tulnukana ka Põhja-Ameerikas. Ida- ja Lõuna-Eestis küllaltki sage, mujal esineb harvemini.
Kasvukoht	Aedades ja parkides umbrohuna, teeservades, kalmistutel, prahipaikades, metsistunult lodu- ja lammimetsas. Varjulembene. Põuda ei talu kuigi hästi.
Koht ökosüsteemis	Võõrliik. Õisi tolmeldavad putukad. Viljad avanevad enamasti taimest mööduvate loomade puudutuste tõttu.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Lehed, õisikud ja viljad on veistele mürgised. Andmed inimestele mürgisuse kohta puuduvad. Lehtedes leidub märkimisväärsel hulgal parkaineid.
Sarnased taimed	Eesti ainus pärismaine lemmalts, õrn lemmalts (Impatiens noli-tangere), eristub väikeseõielisest suurte kuldkollaste õite järgi. Sarnase üldilmega mahlased taimed on ka aedades kasvavad lemmaltsad, kellest mõneti kurikuulus on Himaalaja mäestikust pärit verev lemmalts (Impatiens glandulifera). Viimane on kuni kahe meetri kõrguseks kasvav lihakas taim, kes kergesti metsistudes võib ohustada Eesti kohalikke taimekooslusi, invasiivse võõrliigina ei tohiks teda kasvatada ka aedades, sest võtab üle kohalike liikide kasvukohad.