Eestikeelne nimi	valge pusurohi
Ladinakeelne nimi	Silene pratensis (Rafn) Godr. & Gren.
Rahvapärased nimed	põierohi, valge õhtulill, tütarlaste kriisirohi, metsanelgid, aas-tõrvalill
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda nelgilised, perekonda põisrohi.
Eluvorm	Ühe- kuni kaheaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus (30) 40-80 cm.
Õis	Ühesugulised, kaheli õiekattega, lõhnavad õied. Päeval kokkukeerdunud, avanevad peamiselt õhtul. Tupp 1,5-2,5 cm pikkune, vahel kleepuv, kaetud liht- ja näärmekarvadega. Tupe tipmed on tömbid, ripsmelise servaga. Emasõite tupp on munajas, põietaoline, 20 rooga, isasõitel putkjas, 10 rooga. Kroonlehed valged kuni veidi kreemikad, sügavalt kaheks lõhestunud ja alusel lisemetega, mis moodustavad lisakrooni. Õied asuvad hõredates õisikutes lühikestel karvastel raagudel. Viljumisel õieraod pikenevad. Õitseb juunist septembrini.
Vili	Munajas kupar, mille on tipul 10 paarikaupa kokkuhoiduvat püstist hammast. Seemned hallikad või hallikaspruunid.
Leht	Süstjad kuni elliptilised teravatipulised vahelduvad lihtlehed, mis on nii ala- kui ülaküljel karvased, serval ripsmelised. Alumised lehed ahenevad lühikeseks rootsuks, ülemised on rootsutud. Lehe pikkus 4-5 cm ja laius 1-1,5 cm.
Vars	Varsi on tavaliselt mitu, püstised, harunenud, alumises osas kaetud udejate karvadega, ülal näärmekarvadega.
Maa-alune osa	Juurestik suhteliselt hästi arenenud, harunenud ja sügavale tungiv.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud peaaegu kogu Euroopas, kuid ka Kaukaasias, Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas, Kesk- ja Väike-Aasias, tulnukana ka Põhja- ning Lõuna-Ameerikas. Eestis kõikjal sage.
Kasvukoht	Kasvab päris- ja lamminiitudel, puisniitudel, põldudel, eriti söötidel, samuti jäätmaadel, teeservadel, kraavikallastel ning aedades, vahel ka mererannas, enamasti inimesest mõjustatud kohtadel.
Koht ökosüsteemis	Teadaolevalt ei ole tihedamalt seotud ühegi elusolendiga.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Kohati umbrohuks niitudel ja põldudel.
Sarnased taimed	Valge pusurohi kipub segamini minema hariliku põisrohuga. Mõlemal on valged õied ja tugevalt paisunud õietuped, ka kasvukohad on sageli sarnased. Kahe liigi eristamine on imelihtne! Valge pusurohu paisunud õietuped on karvased, harilikul põisrohul täiesti siledad ja läikivad.