Eestikeelne nimi	valge ristik
Ladinakeelne nimi	Trifolium repens L.
Rahvapärased nimed	härjapea, maaumalad, valge härjapää, jaani rohud
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda liblikõielised, perekonda ristik.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus kuni 10 cm, kuid varte pikkus 10-30 (ja rohkemgi) cm.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Tupp liitlehine, süstjate teritunud hammastega. Kroon valge, harvem roosaka või roheka varjundiga, pärast õitsemist pruunikas, kaks korda tupest pikem. Koondunud 40-80-kaupa kerajaks nutiks, mille läbimõõt on kuni 2 cm. Putuktolmleja. Õitseb maist septembrini.
Vili	Lineaalsed 4 mm pikkused 3-4 seemnega kaunad. Seemned munajad kuni ümmargused, kollased või pruunikad.
Leht	Kolmetised liitlehed, kõik lehekesed peaaegu raotud. Lehekesed äraspidimunajad, pügaldunud tipuga, peenehambalise servaga, pikkus 1-3 cm. Värvuselt tumerohelised, kuid esineb ka heledamaid laike. Kuni 20 (30) cm pikkuste püstiste rootsudega. Abilehed suured, kilejad, süstjad, värvuselt valkjad, lillakate või roheliste soontega.
Vars	Peavars on lühike (pikkus 1-4 cm), roomav. Sellest lähtuvad külgmised võrsed kuni 30 cm pikad, harunenud, paljad, roomavad, vaid tipuosas tõusvad, sõlmekohtades juurduvad.
Maa-alune osa	Juurestik suhteliselt hästi arenenud, harunev. Juurtel elavad mügarbakterid, kes seovad õhulämmastikku.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt roomavate varreharude juurdumise teel.
Levik ja ohtrus	Levinud kogu Euroopas, aga ka Lääne- ja Ida-Siberis, Kesk-, Ida-, Kagu- ja Väike-Aasias, Põhja- ning Ida-Aafrikas. Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Kaug-Idas, Jaapanis, Indoneesias, Austraalias ning Uus-Meremaal tulnukana. Eestis kõikjal sage.
Kasvukoht	Pärisniidul, rannaniidul, looniidul, sageli karjamaadel ja külvatuna dekoratiivmurus, vahel põllul umbrohuna. Mullaviljakuse suhtes vähenõudlik. Niiskuselembene.
Koht ökosüsteemis	Hea nektariallikas tolmeldavatele putukatele. Väga hea söök kõigile taimtoidulistele loomadele. Juurtel esinevate mügarbakterite tõttu on pinnase kvaliteeti parandav liik.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Kõrge väärtusega söödataim looduslikel karjamaadel. Kohati kasvatatakse kultuurtaimena. Eriti valgurikkad on lehed ja õied. Värskelt sisaldab märkimisväärses koguses C-vitamiini. Kannatab mõõdukat tallamist, seetõttu väärtuslik ilumuru tugevdaja. Sobib nõlvade kinnistamiseks. Hea meetaim. Kasutatakse rahvameditsiinis, kogutakse õienutte. Tee aitab reuma, külmetushaiguste ja mõnede naistehaiguste vastu. Hautist on kasutatud paistetuse vähendamiseks.
Sarnased taimed	Võib vist julgelt öelda, et kui sa ei ela just üheksakordse paneelmaja viimasel korrusel, siis jääb lähim valge ristiku taim su koduuksele lähemale kui sada meetrit. Valge ristik kasvab väga sageli mistahes muruplatsil. Seal on teisigi heinast kergesti eristuvaid lehtrohte: roomav tulikas, hanijalg, maajalg ja nii edasi. Valge ristik kuulub nende leplike taimede kampa, kes inimese kõrval suurepäraselt hakkama saavad.